Suriname: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 172.79.86.2 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Metsavend. Märgis: Tühistamine |
Resümee puudub |
||
2. rida:
| riiginimi = Suriname Vabariik
| omastav = Suriname
|
| mis_lipp =
| mis_vapp = vapp
| vapp = Coat of arms of Suriname.svg
| vapi_laius = 125px
| asendikaart = Suriname in its region.svg
35. rida ⟶ 36. rida:
'''Suriname''' [surin'aame] (aastani 1948 ''Hollandi Guajaana'') on [[riik]] [[Lõuna-Ameerika]] põhjarannikul.
==
Suriname asub [[Guajaana kilp|Guajaana kilbil]]. Ta paikneb 1. ja 6. põhjalaiuskraadi ning 54. ja 58. läänepikkuskraadi vahel. Riik piirneb põhjas [[Atlandi ookean]]iga, läänes [[Guyana]]ga, idas [[Prantsuse Guajaana]]ga ja lõunas [[Brasiilia]]ga. Guyanaga on ühist piiri 600 km, Prantsuse Guajaanaga 510 km ja Brasiiliaga 597 km.
Põllumaad on peamiselt riigi põhjaosas, kuhu on koondunud enamik elanikke. Lõunapoolsel alal, mis moodustab 80% riigi pindalast, on [[vihmamets]] ja piki Brasiilia piiri kulgev hõredalt asustatud [[savann]].
Surinames on [[troopiline kliima]]. Lühem [[vihmaperiood]] kestab detsembri algusest veebruari alguseni ja pikem aprilli lõpust augusti keskpaigani. Augustist detsembrini ja veebruarist aprillini on [[kuivaperiood]]id. Suriname keskmine [[õhutemperatuur|temperatuur]] on 21–32 °C. Aastane [[sademetehulk]] rannikul on umbes 1500 mm ja riigi kaguosas ligi 3000 mm.
45. rida ⟶ 47. rida:
Halduslikult jaguneb Suriname kümneks ringkonnaks:
{|
|[[Pilt:Suriname districts numbered.png|250px]]
|valign=top|
# [[Brokopondo ringkond]]
72. rida ⟶ 74. rida:
Suurima osa Suriname elanikest moodustavad [[Lõuna-Aasia]] (37%) ja [[Jaava]] päritolu inimesed (16%), kelle esivanemad toodi pärast orjanduse kaotamist istandustesse tööle. 30% elanikest on orjapidajate ning 18. ja 19. sajandil Aafrikast toodud orjade järeltulijad. 12% surinamelaste esivanemad olid orjapidajate eest vihmametsa põgenenud [[neegrid]]. Vähem elab Surinames [[hollandlased|hollandlasi]], [[hiinlased|hiinlasi]], [[portugallased|portugallasi]] ja [[liibanonlased|liibanonlasi]]. [[Põliselanikud]] moodustavad elanikkonnast 2%.<ref name="rahvad" />
== Majandus ==
Riigi põhiline majandusharu on [[boksiit|boksiidi]] kaevandamine, mille osakaal [[sisemajanduse kogutoodang|SKTst]] on 15% ja [[eksport|eksporditulust]] 70%.<ref name="UNDP" /> Teised olulised väljaveoartiklid on [[nafta]], [[kuld]], [[riis]], [[tuun]], [[kookospähkel|kooskospähklid]], [[banaan]]id ja [[krevett|krevetid]]. 2010. aastal olid riigi peamised ekspordipartnerid [[Kanada]], [[Belgia]], [[Araabia Ühendemiraadid]], Holland ja [[Norra]]. [[Teenindus]]es oli 2004. aasta seisuga hõivatud 78% tööjõust, [[tööstus]]es 14% ja [[põllumajandus]]es 8%.<ref name="CIA" />▼
==Ajalugu==
79. rida ⟶ 84. rida:
Pärast ligi 300 aastat kestnud Hollandi ülemvõimu saavutas Suriname 1975. aastal iseseisvuse. 1980. aastal toimus [[1980. aasta Suriname riigipööre|sõjaväeline riigipööre]]. Pärast uue põhiseaduse kehtestamist 1987. aastal taastus järk-järgult demokraatlik kord. Holland on tänaseni peamine abiandja.
▲== Majandus ==
▲Riigi põhiline majandusharu on [[boksiit|boksiidi]] kaevandamine, mille osakaal [[sisemajanduse kogutoodang|SKTst]] on 15% ja [[eksport|eksporditulust]] 70%.<ref name="UNDP" /> Teised olulised väljaveoartiklid on [[nafta]], [[kuld]], [[riis]], [[tuun]], [[kookospähkel|kooskospähklid]], [[banaan]]id ja [[krevett|krevetid]]. 2010. aastal olid riigi peamised ekspordipartnerid [[Kanada]], [[Belgia]], [[Araabia Ühendemiraadid]], Holland ja [[Norra]]. [[Teenindus]]es oli 2004. aasta seisuga hõivatud 78% tööjõust, [[tööstus]]es 14% ja [[põllumajandus]]es 8%.<ref name="CIA" />
==Vaata ka==
| |||