Erinevus lehekülje "Ernst Põdder" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Ernst Põdder õppis aastail 1888–1891 Tartu 2. algkoolis ja 1891–1895 (lõpetas) Tartu linnakoolis. Seejärel töötas ta lühikest aega Tivoli õllevabrikus ametnikuna, 26. juulil 1897 astus 104. jalaväepolku 2. järgu vabatahtlikuna ja astus 12. septembril [[1898]] [[Vilno junkrukool|Vilniuse junkrukool]]i, mille lõpetas [[alamlipnik]]una [[1900]]. aastal.
 
Põdderi hüüdnimi Vana Õkva tulenes tema poolt tihti kasutatud [[võru keel|võrukeelsest]] sõnast "õkva" (''otseti, otse'').<ref name="K&E">{{Netiviide |Autor=Avo Savitsch |URL=http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm |Pealkiri=Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist |Väljaanne=[[Kultuur ja Elu]] |Kasutatud=7. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}</ref>
 
==Teenistus Vene keiserlikus armees==
 
==Teenistus Eesti rahvusväeosades==
Ta oli [[1917]]. aastal [[Vene]] armee koosseisus moodustatud [[eesti rahvusväeosad|eesti rahvusväeosa]] komandör. [[22. juuli]]l [[1917]] määrati Ernst Põdder [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemaks ja oli hiljem üks [[Omakaitse]] organiseerijaid. Tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlastebolševike marodeerimine ning laastamine talude ja mõisate kallal. Tegi lõpu ka [[bolševikud|bolševike]] kihutustööle polgus endas. Eestist minemakihutatud enamlasedbolševikud jõudsid ta selle tegevuse eest tagaselja surma mõista.
 
1918. aasta veebruari teisel poolel liikusid sakslased Lääne-Eesti saartelt [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|mandrile]]. Sakslased Eesti [[Omakaitse]]t ei tunnistanud ja saatsid selle laiali, moodustades oma [[Bürgerwehr]]i (Saksa Omakaitse). Sinna õnnestus juhtpositsioonile saada kindral Põdderil, kes selle organisatsiooni katte all moodustas põrandaalust [[Kaitseliit]]u. [[12. märts]]il [[1918]] ülendas Eesti Ajutine Valitsus Ernst Põdderi [[kindralmajor]]iks, ta oli koos [[Aleksander Tõnisson]]i ja [[Andres Larka]]ga esimene Eesti kindralmajor. Sakslased vangistasid ta rahvusliku tegevuse pärast umbes kuuks ajaks.
== Osalemine Eesti Vabadussõjas ==
[[File:Eesti volinikud läbirääkimistel Landesweriga Rodenpoisis., AM F 26871.jpg|pisi|vasakul|Eesti volinikud [[Karl Parts]] (vasakul), Ernst Põdder (keskel) ja [[Nikolai Reek]] läbirääkimisel [[Landesveer]]iga [[Rodenpois]]is, 1919.]]
[[17. detsember|17. detsembril]] 1918 andis Ajutine Valitsus kindralmajor Ernst Põdderile [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]] õigused enamlastebolševike vallutamata maakodades ja linnades (Harju-, Lääne- ja Järvamaa) ja nimetas ta 23. detsembril [[Sisekaitseülemsisekaitseülem]]aks.
 
4. aprillil 1919 määrati kindral Põdder vastloodud [[3. Diviis]]i ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri [[Heinaste]]st kuni [[Valga]]ni. [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] oli ta üldjuht sõjas [[Landeswehr]]i vastu ([[1919]]). Juunis 1919 purustas 3. diviis [[Lemsalu]]–[[Roopa]]–[[Cēsis|Võnnu]]–[[Ronneburg]]i lahingus baltisaksa [[Landesveer|Landeswehri]] ja palgalise [[Rauddiviis]]i ning viis väeosad [[Riia]]ni, kus taastati [[Läti|Läti Vabariigi]] seaduslik valitsus.
 
== Kujutamine kunstis ==
Ernst Põdderit on kujutatud filmis "[[Detsembrikuumus]]", kus tema tegelaskujuteda mängib [[Tõnu Kark]].<ref name="MxF2Y" />
 
== Viited ==
129 088

muudatust