Enver Paşa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
'''Enver Paşa''' või '''Enver Bey''', sünninimi '''İsmail Enver''' (اسماعيل انور [[araabia keel]]es; [[22. november]] [[1881]] [[İstanbul]] – [[4. august]] [[1922]] [[Baldžuan]], [[Tadžikistan]]) oli [[Türgi]] riigitegelane ja sõjaväelane, [[noortürklased|noortürklaste]] juht.
Enver sündis İstanbulis türgi ja [[albaania]] päritolu perekonnas. Ta omandas sõjaväelise hariduse
[[1911]]. aastal puhkes [[Itaalia-Türgi sõda]], mille käigus Türgi kaotas [[Liibüa]]. See tõi kaasa noortürklaste populaarsuse languse, valitsuse moodustasid liberaalid. Kuid [[1912]]–[[1913]] toimunud Esimeses Balkani sõjas sai Türgi rängalt lüüa, mistõttu ka liberaalide populaarsus kukkus ning noortürklased said võimule tagasi. Enverist sai sõjaminister ning ta kasutas ära [[Bulgaaria]] rasket olukorda Teises Balkani sõjas, vallutades [[Adrianoopol]]i tagasi. Peale seda sai temast [[paša]] ning teda hakati kutsuma Enver Paşaks. Lisaks abiellus ta Türgi printsessi Emine Naciye Sultaniga, saades nii sultanipere sugulaseks. Sisuliselt kehtestus Türgis [[Kolm pašat|kolme paša]] sõjaline diktatuur (Enver Paşa, [[Talat Paşa]] ja [[Cemal Paşa]]). Need kolm pašat olid ka peamised süüdlased [[Armeenia genotsiid]]is.<ref>Henham, Ralph; Behrens, Paul, eds. (2009). The Criminal Law of Genocide: International, Comparative and Contextual Aspects. Farnham: Ashgate. ISBN 978-1-40949591-8. "The guilty main architects of the genocide Talaat Pasaha [...] and Enver Pasha..."</ref>
Enver Paşa oli aktiivne Saksamaa toetaja ning seetõttu asus ta kohe [[Esimene maailmasõda|
[[1917]]–[[1918]] korraldas Enver Paşa Lõuna-Kaukasuse vallutamist, mille tõttu ta rikkus suhted sakslastega. Samas õnnestus tal sõlmida sõbralikud suhted Nõukogude Venemaaga. Kuid vallutused Kaukaasias osutusid kasututeks, kuna sama aasta oktoobris pidi Türgi Antandile alistuma. Enver põgenes Türgist, kus ta tagaselja surma mõisteti ja oli kuni [[1920]]. aastani [[Berliin]]is. Seal kohtus ta
==Viited==
|