Erinevus lehekülje "Leedu" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 223 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P
| riiginimi = Leedu Vabariik
| omastav = Leedu
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = leedu | nimi1 = Lietuvos Respublika |
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Coat of arms of Lithuania.svg
| vapi_laius = 80px
| asendikaart = Lithuania in European Union.svg
| pindala =
| rahvaarv =
| rahvastiku_tihedus =
| iseseisvus = – väljakuulutamine<br>[[Venemaa]]st [[16. veebruar]]il [[1918]]<br>- [[riigi tunnustamine|tunnustamine]] <br>[[12. juuli]]l [[1920]]
| valuuta = [[Euro]] ([[EUR]])
| ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]]
| hümn = [[Lietuva, tėvyne mūsų]]
| SKT =
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = [[LTU]]
| märkused =
}}
 
'''Leedu''' (ametlikult '''Leedu Vabariik''') on [[riik]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] [[Läänemeri|Läänemere]] kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim [[Balti riigid|Balti riikidest]], kuid asub samuti [[Põhja-Euroopa]]s. Ta piirneb [[Läti]], [[Valgevene]], [[Poola]] ja [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]iga.
 
==Riik==
===Riigivalitsemine===
 
{{Pildid kõrvuti|paremale|Dalia Grybauskaite Mazeikiuose.2009-04-29.jpg|180|Balticfreedom 1c558 6368.Andrius Kubilius.jpg|120|Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius}}
Leedu Vabariigi [[riigipea]] on [[Leedu president]]. Täidesaatvat võimu teostab [[Leedu valitsus]]. Valitsuse juht on [[Leedu peaminister]].
 
[[1410]] purustas Leedu, Poola ja Venemaa ühendatud sõjavägi [[Grünwaldi lahing]]us Saksa ordu peaväed ja sellega lõppes sajanditeks sakslaste oht Leedule. [[Saksa keel|Saksakeelne]] sõna ''grünwald'' tähendab tõlkes 'roheline mets', leedu keeles ''žalgiris'' ja selle lahingu mälestuseks kannab tänapäeval Vilniuse tähtsaim spordiklubi [[Žalgiris]]e nime.
 
[[1447]]–[[1492]] ja [[1501]]–[[1569]] olid Leedu ja Poola [[personaalunioon]]is. [[Lublini unioon]]iga liitusid Leedu ja Poola 1569 üheks riigiks [[Rzeczpospolita]]ks. Leedu säilitas oma haldus- ja kohtuorganid, sõjaväe ja riigikassa. Võim kuulus Poola-Leedu ühisele [[seim]]ileseimile. [[III Leedu statuut]] [[1588]] vormistas [[šlahta]] [[seisus]]ena. Pärast [[Bresti unioon]]i ([[1596]]) edenes katoliiklus.
 
[[Vene-Poola sõda (1654–1667)|Vene-Poola sõja]] ajal [[1654]]–[[1667]] hõivasid Venemaa väed suure osa Valgevenest, kuid [[Andrussovo vaherahu]]ga 1667 jäi maa Rzeczpospolitale. [[1705]]–[[1709]] toimus Leedus mitu [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lahingut. Sõjad Venemaa ja [[Rootsi]]ga [[16. sajand]]i keskpaigast [[18. sajand]]i alguseni kurnasid Leedut. Teravnesid rahvuslikud ja klassivastuolud. Leedu šlahta poolastus [[17. sajand|17.]] ja 18. sajandil tunduvalt. Sõdades kannatanud majandus elavnes 18. sajandi II poolel, hakkasid tekkima vara[[kapitalism|kapitalistlikud]] suhted. Leedut haaras ka Poolas [[Tadeusz Kościuszko]] juhtimisel [[24. märts]]il [[1794]] puhkenud [[Kościuszko ülestõus|ülestõus]].
 
=== Venemaa keisririik ===
 
[[13. juuli]]l [[1944]] vallutas Punaarmee taas Vilniuse ja [[31. juuli]]l Kaunase.
 
=== Leedu NSV ===
 
===Taasiseseisvumine===
*[[Kesk-Leedu]]
*[[Leedu riigipeade loend]]
*[[Leedu valitsusjuhtide loend]]
*[[Leedumaa kuberneride loend]]
*[[Leedu jõgede loend]]
==Välislingid==
{{Commonskat|Lithuania}}
{{vikisõnaraamatus|Leedu Vabariik}}
*[http://lietuva.lt Leedu portaal]
*[http://www.musupaveldas.lt/lt Leedu muinsusportaal] (leedu ja inglise keeles)
{{Euroopariigid}}
 
[[Kategooria:Leedu| Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Leedu| ]]