Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 871 baiti ,  10 kuu eest
P
resümee puudub
P
P
| riiginimi = Taani Kuningriik
| omastav = Taani
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = taani | nimi1 = Kongeriget Danmark |
| omakeelne_nimi_2 =
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = COA of Denmark.svg
| vapi_laius = 125px80px
| asendikaart = Denmark in European Union.svg
| deviis =
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Mette Frederiksen]]
| pindala = 43 094<ref name="cia" />43094
| pindala_viide = <ref name="cia" />
| rahvaarv =
| rahvastiku_tihedus =
| iseseisvus = [[8. sajand]]
| valuuta = [[Taani kroon|kroon]] (DKK)
| SKT =
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = [[DEN]]
| märkused =
}}
 
'''Taani''' ([[taani keel]]es ''Danmark'') on maa [[Euroopa]]s [[Skandinaavia poolsaar]]e ja [[Saksamaa]] vahel. Koos [[Gröönimaa]]ga [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Fääri saared|Fääri saartega]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas moodustab ta [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigi]], mille suhte nende piirkondadega määrab ''[[Rigsfællesskabet]]''.
 
 
===Riigikaitse===
{{Vaata|Taani Kaitsevägikaitsevägi}}
Kaitsevägi jaguneb kuninglikuks [[Taani Kuninglik Armee|armeeks]] (''Hæren''), [[Taani Kuninglik Merevägi|mereväeks]] (''Søværnet'') ja [[Taani Kuninglik Õhuvägi|õhuväeks]] (''Flyvevåbnet'') ning [[Taani Kodukaitse]]ks (''Hjemmeværnet'').
 
 
Rahvaarvu ajalugu
{| class="wikitable"
{| border="2" cellpadding="4" cellspacing="0" style="margin: 1em 1em 1em 0; background: #ffffee; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|-----
! Aasta
Taani rahaühik on [[Taani kroon]], mis jaguneb sajaks ööriks. Aastal 2009 on käibel 25-öörised ja 50-öörised ning 1-, 2-, 5-, 10- ja 20-kroonised mündid, lisaks 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kroonised paberrahad. Levinud maksevahendiks on ka [[Dankort]], kohalik maksekaart, mida aktsepteerivad peaaegu kõik poed. Aastal 2000 lükkas Taani referendumil tagasi [[eurotsoon]]iga ühinemise ettepaneku.
 
Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust<ref name="seisüks" /> ja alla [[vaesuspiir]]i elab 12,1%<ref name="n4KL4" />. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit.<ref name="seisüks" />.<ref name="cia" />
 
{| class="wikitable" style="text-align:center"
{{veerud|50%}}
|+ '''TööjõuSKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /><br>(2005)'''
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''SKP jaotumine <br>sektoritesse<ref name="cia" /><br>(2009)'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor !! SKT osakaal (2009) !! Tööjõu osakaal (2005)
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center> 1,1%</center> || 2,5%
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|<center> 22,2%</center> || 20,2%
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center>76,7%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
| 76,7% || 77,3%
|}
{{veerud-piir}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /><br>(2005)'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center>2,5%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|<center>20,2%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center>77,3%</center>
|-
|}
{{veerud-lõpp}}
 
===Eksport===
Taani suurimad ekspordiartiklid on masinad ja instrumendid, liha ja lihatooted, piimatooted, kala, ravimid, mööbel ning tuulegeneraatorid.<ref name="cia" />
 
Taani tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 17,53%, [[Rootsi]] 12,68%, [[Suurbritannia]] 8,49%, [[Ameerika Ühendriigid]] 6,05%, [[Norra]] 6,01%, [[Holland]] 4,84%, [[Prantsusmaa]] 4,57% (2009).<ref name="cia" />
 
===Import Väliskaubandus ===
Taani suurimad ekspordiartiklid on masinad ja instrumendid, liha ja lihatooted, piimatooted, kala, ravimid, mööbel ning tuulegeneraatorid. Taani tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 17,53%, [[Rootsi]] 12,68%, [[Suurbritannia]] 8,49%, [[Ameerika Ühendriigid]] 6,05%, [[Norra]] 6,01%, [[Holland]] 4,84%, [[Prantsusmaa]] 4,57% (2009).<ref name="cia" />
Taani suurimad impordiartiklid on masinad ja varustus, toorained ja pooltooted tööstusele, kemikaalid, teravili ja toidukaubad ning tarbekaubad.<ref name="cia" />
 
Taani suurimad impordiartiklid on masinad ja varustus, toorained ja pooltooted tööstusele, kemikaalid, teravili ja toidukaubad ning tarbekaubad. Taani tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, [[Norra]] 7%, Holland 6,97%, [[Hiina]] 6,22%, Suurbritannia 5,53% (2009).<ref name="cia" />
 
===Väärtpaberibörs===
[[1227]]. aastal sai [[Valdemar II]] sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahing]]us lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele Eestis ka sakslaste [[Mõõgavendade ordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.
 
{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
Keskajal kuulusid Taanile pikemat või lühemat aega suured valdused praegusel Põhja-[[Saksamaa]]l ja [[Taani valdused|Põhja-Eestis]] ning [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].
 
Kuningas [[Christian I]] jätkas Taani riigi territooriumi laiendamist ning sai [[Schleswig]]i ja [[Holstein]]i valitsejaks.
 
Kalmari unioon püsis läbi tõusude ja mõõnade aastani [[1521]], kui kuningas [[Christian II]] korraldatud [[Stockholmi veresaun]]a järel astus Rootsi liidust välja. Taani ja Norra vaheline personaalunioon ([[Taani-Norra]]) kestis aastani [[1814]].
 
Kalmari uniooni lagunemisele järgnes [[reformatsioon]] ja kodusõda (''[[Grevens fejde]]''). Kodusõjas jäi peale reformatsioonimeelne [[Christian III]], aastal 1536 sai Taanis ja Norras ametlikuks usuks [[luterlus]].
 
===Uusaeg===
[[Pilt:Kristian IV av Danmark, malning av Pieter Isaacsz 1611-1616.jpg|pisi|püsti|Taani kuningas [[Christian IV]]]]
Järgmiste valitsejate, [[Frederik II]] ja [[Christian IV]] ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja [[Põhjameri|Põhjamere]] vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks [[Øresund]]i [[toll (lõiv)|tollid]]. [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]] ([[1563]]–[[1570]]) ja [[Kalmari sõda]] ([[1611]]–[[1613]]) Rootsiga kindlustasid veelgi Taani positsiooni Läänemerel. Christian IV sekkumine [[kolmekümneaastane sõda|30-aastasesse sõtta]] aastal [[1625]] ning järgnenud [[Taani-Rootsi sõda 1659|sõda Rootsiga]] ([[1658]]) olid Taani jaoks aga katastroofilised. Kaotati põlised Taani alad [[Skåne maakond|Skåne]], [[Halland]] ja [[Blekinge]] ning ka Norra maakonnad [[Jämtland]], [[Härjedalen]] ja [[Bohuslän]]. Läänemere suurvõimuks sai [[Rootsi]]. 1660 oli Taanis 600 000 elanikku.
 
{{Vaata|Taani-Norra}}
[[18. sajand]]il suutis Taani põhijoontes sõdadest kõrvale hoida. Prantsuse [[valgustus (filosoofia)|valgustusliikumise]] mõjul kasvas huvi teaduse vastu. Aastatel [[1761]]–[[1767]] läkitas Taani kuningas [[Frederik V]] [[Carsten Niebuhr]]i juhtimisel esimese Euroopa teadusliku [[ekspeditsioon]]i [[Siinai]]le ja [[Araabia poolsaar]]e lõunaossa. Arenes majandus, viidi läbi talude kruntimine. 17.–18. sajandil sai Taanist [[koloniaalmaa]]. Taanile kuulusid kolm saart [[Kariibi meri|Kariibi meres]], [[Trankebar]] [[India]]s ning [[orjakaubandus]]e tarvis loodud [[koloonia]]d Lääne-[[Aafrika]]s [[Ghana]]s.
 
{{vaata|Taani disain}}
[[Pilt:Egg chair3d.jpg|pisi|[[Arne Jacobsen]]i tool "[[Ægget]]"]]
[[Pilt:Hans Christian Andersen.jpg|pisi|püsti|Maailmakuulus taani kirjanik [[Hans Christian Andersen]]]]
Disainer [[Georg Jensen]] lõi ehteid ja muud tarbekunsti.
 
Juhtivate filmirežissööride seas on veel [[Thomas Vinterberg]], [[Lone Scherfig]], [[Susanne Bier]] ja [[Ole Bornedal]] ja animaator [[Jannik Hastrup]]. Tuntud filmiinimesed on veel [[Mads Mikkelsen]], [[Iben Hjejle]], [[Connie Nielsen]], [[Jesper Christensen]], [[Brigitte Nielsen]], [[Sven-Ole Thorsen]] ja [[Viggo Mortensen]].
 
[[Pilt:IMGLiivikaÆbleskiver2010.JPG|pisi|vasakul|[[Æbleskiver]] on traditsioonilised kerakujulised taani pannkoogid]]
=== Taani köök===
{{vaata|Taani köök}}
 
==Vaata ka==
*[[Taani keel]]
*[[Taani keelepoliitika]]
*[[Taani kultuur]]
*[[Taani kultuurikaanon]]
*[[Taani parlamendivalimised]]
*[[Taani rahvuspargid]]
 
==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/da.html CIA factbook] välja otsitud 14.11.10</ref>
<ref name="fOylE">[http://www.utexas.edu/cola/centers/lrc/ielex/PokornyMaster-X.html Indo-European Lexicon, Pokorny Master PIE Etyma], lk 249, Linguistics Research Center, College of Liberal Arts, The University of Texas at Austin, raamatust: [[Julius Pokorny]]. ''Indogermanisches etymologisches Wörterbuch'', Bern: Francke, 1959, 1989.</ref>
==Välislingid==
{{vikisõnaraamatus}}
{{Commonskat}}
{{vikisõnastikus|Taani Kuningriik}}
{{Commons|Danmark}}
*[http://denmark.dk/ Taani]
*[http://kongehuset.dk/ Taani kuningakoja ametlik koduleht]
{{Euroopariigid}}
 
{{Coordinatekoord |NS=55.78333333 |EW=9.78333333 |type=country |region=DK}}
 
[[Kategooria:Taani| Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Taani| ]]