Erinevus lehekülje "Iiri näljahäda" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartuli ringmädanik]] täielikult [[kartul]]i iirlaste toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar]]ele ja sealtkaudu, või otse, [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus "[[kirstulaevad]]eks", kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta.
 
Näiteks moodustasid 1860. aastatel [[New York|New Yorgi]] üle miljonilisest elanikkonnast 1/4 iirlased, kes elasid enamasti nn [[slumm]]ides. Nad olid odavam tööjõud kui kohalikud orjusest vabanenud mustanahalised, täites kõige robustsemaid tööülesandeid. Linnakodanike arvates jorisesid vaesed iiri mehed tihti omi rahvalaulusid, mängisid pilli ja olid purjakil, mis tõttu levis [[hibernofoobia]]: “''Help wanted – no Irish need apply''” (“''AbiVaja vajaabi, aga ükski iirlane ei ole oodatud''”. Aastakümneid hiljem valmis vastukaaluks linna peamise puiestee [[Fifth Avenue]] äärde mandri üks suurimaid sakraalehitisi — [[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)|Püha Patricku katedraal]].
 
[[Iirimaa]] kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes neljandiku. Seejärel suhted [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|Briti kroon]]iga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. See olukord oli [[Katoliiklus|katoliikliku]] Iirimaa iseseisvumiseni viinud sündmuste üks ajendeid.
Anonüümne kasutaja