Erinevus lehekülje "Rabakivi" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 46 baiti ,  14 aasta eest
P
resümee puudub
P
[[Pilt:Rabakivi.jpg|thumb|Rabakivi sisaldab tihti [[ortoklass]]i [[ovoid]]e, mis on ümbritsetud [[plagioklass]]ist äärisega ([[rabakivistruktuur]]).]]
 
'''Rabakivi''' ehk '''rabakivigraniit''' on A-tüüpi [[graniit]], mida iseloomustab, [[rabakivistruktuur]]i esinemine (vähemalt suuremates [[batoliit]]ides, [[rabakivistruktuur]]i esinemine).<ref>Haapala, I. Rämö, O.T., 1992, Tectonic setting and origin of the Proterozoic rapakivi granites of southern Fennoscandia. Transactions of the Royal Society of Edinburgh: Earth Sciences, 83, 165-171.</ref>
 
Rabakivide tüüpala ehk nn ''locus classicus'', kus neid esmakordselt teaduslikult kirjeldati, on Kagu-Soome, kus paljandub [[Viiburi rabakiviplutoon]]. Rabakivid ei ole siiski ainult [[Soome]]le omane nähtus. Neid esineb [[USA]]-s, [[Brasiilia]]s, [[Antarktika]]s, [[Austraalia]]s, [[Hiina]]s, [[Venemaa]]l, [[Sudaan]]is jne ehk kõigil [[manner|mandreil]]. Ka Eesti [[aluskord|aluskorras]] on mitmeid rabakiviintrusioone (Neeme, Riia, Ereda, Märjamaa, Naissaare ja Taebla intrusioonid).<ref>Laitakari, I., Rämö, T., Suominen, V., Niin, M., Stepanov, K., Amantov, A., 1996. Subjotnian: Rapakivi granites and related rocks in the surroundings of the Gulf of Finland. In: Koistinen, T. (Editor), 1996. Explanation to the Map of Precambrian basement of the Gulf of Finland and surrounding area 1:1 million. Geological Survey of Finland, Special Paper 21, pp. 59-97.</ref>
Rabakivi ([[soome keel|soome]] ''rapakivi'') nimetus tuleneb kivimi rabedusest ja tavalise graniidiga võrreldes suhteliselt kergest [[murenemine|murendatavusest]].
 
Tüüpiline Viiburi plutooni rabakivi sisaldab roosakaid [[ortoklass]]i ovoide, mis on ümbritsetud [[plagioklass]]ist äärisega. Sellist rabakivi nimetatakse ka [[viiburgiit|viiburgiidiks]]. Kõik rabakivid sellist struktuuri ei oma, kuid definitsiooni järgselt peaksid vähemalt suuremad rabakiviintrusioonid sellise struktuuriga kivimeid sisaldama, et neid rabakiviplutoonideks nimetada võiks.
 
Termini "rabakivi" tõi geoloogilisse kirjandusse soome [[geoloog]] [[Jakob J. Sederholm]].<ref>Sederholm, J. J. 1891. Über die finnländischen rapakiwigesteine. Tschermak's Mineralogischen und Petrographischen Mitteilungen 12, 1-31.</ref>
15 888

muudatust