Vikipeedia

Prantsusmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
5. rida:
| omakeelne_nimi_2 =
| mis_lipp =
| vapp = Armoiries république française.svg
| mis_vapp = rahvuslik embleem
| vapi_laius = 125px
| asendikaart = MapadefranciaFrance in European Union.svg
| deviis = Liberté, Égalité, Fraternité<br />([[Vabadus, võrdsus, vendlus]])''
| riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]]
16. rida ⟶ 17. rida:
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Édouard Philippe]]
| pindala = 547030
| pindala = 547 030 km<sup>2</sup><ref name="TBtVl" />,<br>meretaguste piirkondadega<br>674 843<ref name="cia" />
<ref| pindala_viide name="TBtVl" <ref>Välja arvatud järved jmja muud veekogud janing liustikud, mis on suuremad kui 1km1 <sup>2</sup>km². Koos nendega on pindala 551 500 km². Pindala meretaguste piirkondadega: 674 843 km².</ref>▼
| rahvaarv = 67 889 327<ref name="cia" /> (koos meretaguste piirkondadega; 2017),<br>ilma nendeta 65 154 327<ref name="cia" /> (2018)
| rahvaarv = 65154327
| rahvastiku_tihedus = 96,1
| rahvaarv_seis = 2018
| rahvaarv_viide = <ref name="cia" /><ref>Rahvaarv meretaguste piirkondadega: 67 889 327 (2017)</ref>
| iseseisvus = 6. juuni 1523
| valuuta = [[euro]] (enne [[1999]]. aastat [[Prantsuse frank]])
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
| hümn = "[[Marseljees]]"
26. rida ⟶ 29. rida:
| üladomeen = [[.fr]]
| telefonikood = 33
| riigikord = [[semipresidentaalnepoolpresidentaalne vabariik]]
| SKT =
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = [[FRA]]
| märkused =
}}
 
'''Prantsuse Vabariik''' on Lääne-[[Euroopa]] riik, mille naaberriigid on [[Belgia]], [[Luksemburg]], [[Saksamaa]], [[Šveits]], [[Itaalia]], [[Monaco]], [[Andorra]] ja [[Hispaania]].
 
56. rida ⟶ 60. rida:
Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas [[Languedoc]]i tasandik.
 
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on [[Euroopa]] kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool [[Rhône'i-Saône'i org]]u, on algul [[Juura mäed]] ja seejärel [[Alpid]]. Viimased algavad Prantsusmaal [[Vahemeri|Vahemere]] äärest, kus neid hüütakse [[Ranniku-Alpid]]eks ja suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad [[Šveits]]i ja Põhja-[[Põhja-Itaalia]]sse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. [[Liustik]]e toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudele pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp [[Mont Blanc]] (4808&nbsp;m).
 
Prantsusmaa ja [[Hispaania]] piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast [[maakoor]]e plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad [[mäekuru|kurud]] mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on [[Pic de Vignemale]] (3298&nbsp;m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350&nbsp;m kõrguseni.
72. rida ⟶ 76. rida:
 
== Riik ==
[[Pilt:Emmanuel Macron in Tallinn Digital Summit. Welcome dinner hosted by HE Donald Tusk. Handshake (36669381364) (cropped 2).jpg|pisi|püsti|President Emmanuel Macron]]
 
=== Riigikord ===
85. rida ⟶ 89. rida:
'''Prantsusmaa piirkonnad''' (''région métropolitaine'', mitmuses ''régions métropolitaines'')
 
[[Pilt:FranceRegionsNumberedFrance, administrative divisions - et - colored.pngsvg|pisi|Prantsusmaa piirkonnad]]
 
#[[Grand-Est]]▼
# [[UusAuvergne-AkvitaaniaRhône-Alpes]]
# [[AuvergneBourgogne-RhôneFranche-AlpesComté]]
# [[Bretagne]]▼
#[[Burgundia-Franche-Comté]]
# [[PaysCentre-Val de la Loire]]▼
▲#[[Bretagne]]
▲# [[Grand- Est]]
#[[Keskpiirkond (Prantsusmaa)|Centre-Val-de-Loire]]
# [[KorsikaHauts-de-France]]
# [[Île -de -France]]
# [[OksitaaniaKorsika]]
# [[Normandia (haldusüksus)|Normandia]]
#[[Hauts-de-France]]
# [[NormandiaNouvelle-Aquitaine]]
# [[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
▲#[[Pays de la Loire]]
# [[Pays de la Loire]]
# [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]
 
=== Sümbolid ===
117. rida ⟶ 122. rida:
[[Pilt:FGEXA.jpg|pisi|Air France'i [[Boeing 747]]]]
===Lennundus===
Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega.<ref name="cia" />. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047&nbsp;m, on 14.<ref name="cia" />. Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi [[Charles de Gaulle'i lennujaam]], mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat .<ref name="HVold" />. Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on [[Air France]], mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.
 
===Raudteed===
126. rida ⟶ 131. rida:
 
== Majandus ==
 
[[Pilt:Eurozone.svg|pisi|Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega)]]
Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Prantsuse frank|prantsuse frangi]].
 
Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ja 2008. aastal 7,4%.<ref name="cia" />
 
{{veerud|50%}}
{| class="toccolourswikitable sortable" border="1" cellpadding="3" style="bordertext-collapsealign:collapsecenter"
|+ '''SKPSKT ja tööjõu jaotumine<br> sektoritesse<br>(2009)<ref name="cia" />'''
!Sektor !! STK osakaal<br />(2009) !! Tõõjõu osakaal<br />(2005)
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center> 1,8%</center> || 3,8%
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|<center> 19,3%</center> || 24,3%
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center> 78,9%</center> || 71,8%
|-
|}
{{veerud-piir}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<br>(2005)<ref name="cia" />'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center>3,8%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|<center>24,3%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center>71,8%</center>
|-
|}
{{veerud-lõpp}}
 
===Eksport===
Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on<ref name="cia" />
*masinate ja [[auto]]de varuosad
*lennumasinad
*plastikatooted
*kemikaalid
*[[ravim]]id
*raud ja teras
*joogid
 
Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 15,88%, [[Itaalia]] 8,16%, [[Hispaania]] 7,8%, [[Belgia]] 7,44%, [[Suurbritannia]] 7,04%, [[Ameerika Ühendriigid]] 5,65%, [[Holland]] 3,99% (2009).<ref name="cia" />▼
 
===Import Väliskaubandus ===
▲Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on masinate ja [[auto]]de varuosad, lennumasinad, plastikatooted, kemikaalid, [[ravim]]id, raud ja teras ning joogid. Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 15,88%, [[Itaalia]] 8,16%, [[Hispaania]] 7,8%, [[Belgia]] 7,44%, [[Suurbritannia]] 7,04%, [[Ameerika Ühendriigid]] 5,65%, [[Holland]] 3,99% (2009).<ref name="cia" />
Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on<ref name="cia" />
*masinate varuosad
*autod
*toornafta
*lennumasinad
*plastikatooted
*kemikaalid
 
Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on masinate varuosad, autod, toornafta, lennumasinad, plastikatooted ja kemikaalid. Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja [[Hiina]] 4,44% (2009).<ref name="cia" />
 
=== Energeetika ===
205. rida ⟶ 172. rida:
[[Pilt:Franks expansion.gif|pisi|Frangi riigi laienemine]]
 
{{vaata|Frangid}}, ''[[|Frangi riik]]''}}
Aastal [[486]] vallutas [[saali frangid|saali frankide]] juht [[Chlodovech I]] Rooma ala [[Loire]]'i ja [[Somme]]'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis [[496]] vastu [[kristluse]] [[katoliiklus|katoliiklikul]] kujul, eelistades seda teiste [[germaanlased|germaanlaste]] juhtide poolt omaks võetud [[arianism]]ile.
 
Pärast Chlodovechi surma ([[511]]) jagati tema riik mitu korda mitme valitseja vahel, nii et tema [[Merovingid]]e [[dünastia]] pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu [[majordoomus]]tele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks [[Karolingid]]e dünastia. Aastal [[751]] kuulutas [[Karl Martell]]i poeg Pippin III ([[Pippin Lühike]]) end ka vormiliselt kuningaks.
 
Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja [[Karl Suur]]e valitsemisaeg. Aastal [[771]] taasühendas ta frankide alad, [[774]] vallutas [[Lombardia kuningriik|Lombardia kuningriigi]] Põhja-[[Põhja-Itaalia]]s, [[788]] liidendas oma riigiga [[Baieri]], [[796]] lõi Doonau tasandiku [[avaarid|avaare]], [[801]] tungis [[islam]]iusulise [[Hispaania]] aladele kuni [[Barcelona]]ni välja ning [[804]] alistas pärast pikka võitlust [[Alam-Saksi]].
 
[[Paavst]] [[Leo III (paavst)|Leo III]] kroonis [[800]] Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge [[paavstlus]]ele. Kui suri Karl Suure poeg [[Ludwig Vaga|Ludwig I]] Vaga, kes oli keiser [[814]]–[[840]]), jagati keisririik [[843]] [[Verduni leping]]uga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel [[884]]–[[887]] ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.
{{vaata|Lääne-Frangi riik}}
 
=== Keskaegne Prantsusmaa ===
{{vaata|Prantsusmaa kuningriik}}, ''[[Keskaegne Prantsusmaa]], [[Prantsusmaa territoriaalne areng]], [[Ancien Régime]]''
{{vaata|Toulouse'i krahvkond}}, ''[[Akvitaania kuningriik]], [[Languedoc]]''
 
=== Uusaeg Prantsusmaal ===
 
{{vaata|Prantsuse revolutsioon}}
{{vaata|Prantsuse kuningriik (1791–1792)}}, [[Prantsusmaa Esimene Vabariik]] (1792–1804), ''[[Prantsuse esimene keisririik]]'' (1804–1814 ning 1815), ''[[Bourbonide restauratsioon]]'' (1814–1830), ''[[Prantsuse kuningriik (1830–1848)]]'', ''[[Prantsusmaa Teine Vabariik|Teine Vabariik]]'' (1848–1852), ''[[Prantsuse teine keisririik|Teine keisririik]]'' (1852–1870),
{{Vaata|Prantsusmaa monarhide loend}}, ''[[Prantsusmaa kuningas]]''
 
===Lähiaeg Prantsusmaal===
{{vaata|Prantsusmaa Kolmas Vabariik}} (1870–1940), ''[[Prantsuse Riik]] (1940–1944)''
{{vaata|Teine maailmasõda#Prantsusmaa vallutamine}}, ''[[Prantsusmaa Teises maailmasõjas]], [[Vaba Prantsusmaa]]''
{{vaata|Prantsuse Vabariigi Ajutine Valitsus}} (1944–1946), ''[[Prantsusmaa Neljas Vabariik|Neljas Vabariik]]'' (1946–1958), ''[[Prantsusmaa Viies Vabariik|Viies Vabariik]]'' (1958–)
 
== Vaata ka ==
239. rida ⟶ 190. rida:
*[[Prantsusmaa monarhide loend]]
*[[Prantsuse muusika]]
*[[Prantsusmaa peaminister]]
*[[Prantsusmaa peaministrite loend]]
*[[Prantsusmaa president]]▼
*[[Prantsusmaa riigipeade loend]]
*[[Prantsusmaa siseminister]]
*[[Prantsusmaa siseministriteEsimene loendVabariik]]
*[[Esimene Prantsuse Vabariik]]
*[[Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
*[[Prantsusmaa veinid]]
254. rida ⟶ 201. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html cia factbook] välja otsitud 14.11.10</ref>
▲<ref name="TBtVl">Välja arvatud järved jm veekogud ja liustikud, mis on suuremad kui 1km <sup>2</sup>. Koos nendega on pindala 551 500.</ref>
<ref name="HVold">[http://www.aci.aero/cda/aci_common/display/main/aci_content07_c.jsp?zn=aci&cp=1-5-54-55_666_2__ aci.aero] välja otsitud 14.11.10</ref>
}}
260. rida ⟶ 206. rida:
==Välislingid==
{{vikisõnaraamatus}}
{{commons|Francecommonskat}}
* [http://www.ambafrance-ee.org/-eesti-keeles- Prantsusmaa Suursaatkond]
* [http://www.diplomatie.gouv.fr/en/ Prantsusmaa välisministeerium (Inglise keeles)]
 
* [http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2926 Prantsusmaa, milleks?]
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:109709 Франция в XIX веке 1917]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:108533 О Великой Французской революции 1917]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
{{ELriigid}}
{{NATOriigid}}
{{Euroopariigid}}
 
{{Coordinatekoord |NS=46.31666667 |EW=2.53333333 |type=country |region=FR}}
 
[[Kategooria:Prantsusmaa|*PrantsusmaaRiigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Vahemere maad]]
▲*[[Kategooria:Prantsusmaa| president]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa"