Tõstamaa mõisa kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
 
1. rida:
'''Tõstamaa mõisa kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Tõstamaa]] alevikus [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]. Kalmistu jääb [[Tõstamaa mõis]]a südamest linnulennult umbes 300 [[Meeter|m]]meetri kaugusele [[Põhi|põhjakirdesse]].<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/search?place=T%C3%B5stamaa&vmode=grid&q=1&page=4 ''Karte von dem privaten Gute Testama''. 1868, 1900/1901. EAA 3724.5.1947]</ref>
Kalmistu rajasid arvatavasti millalgi 19. sajandi IIteisel või IIIkolmandal kolmandikul mõisa tollased omanikud [[Staël von Holstein]]id.
 
Kalmistule maetute üldarv pole teada, see on praegu jäetud maha ja rüüstatud. Kalmistu on 1997. aastast koos [[Toomingamägi|Toomingamäe]] nime kandva muinaskalmistuga ühine riiklik kultuurimälestis.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=11850 Kultuurimälestis nr 11850 "Kalmistu "Toomingamägi""]</ref>
10. rida:
==Viited==
{{viited}}
 
==Käsikirjad==
*[[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
*[[Ketlin Pekko|Ketlin Sirge]]. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013
 
==Kirjandus==
*[[Alo Särg]]. "Tõstamaa (''Testama'')". - Pärnumaa mõisad ja mõisnikud. [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Tallinn 2011. Lk 90
*[[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
 
==Välislingid==
*[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=11850 Kultuurimälestis nr 11850 "Kalmistu "Toomingamägi""]
*[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/33529/MA_Ketlin_Sirge2013.pdf?sequence=1 Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013]