Erinevus lehekülje "Rabakivi" redaktsioonide vahel

Lisatud 1147 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
P (robot Adding: eu:Rapakivi granito)
[[Pilt:Rabakivi.jpg|thumb|Rabakivi sisaldab tihti kaaliumpäevakivi[[ortoklass]]i [[ovoid]]e, mis võivad ollaon ümbritsetud [[plagioklass]]ist äärisega ([[rabakivistruktuur]]).]]
[[Image:Rapakivigranite_ss.jpg|thumb|Rabakivile on omane suurte punast värvi [[kaaliumpäevakivi]] [[fenokristall]]ide esinemine.]]
[[Pilt:Rabakivi.jpg|thumb|Rabakivi sisaldab tihti kaaliumpäevakivi [[ovoid]]e, mis võivad olla ümbritsetud [[plagioklass]]ist äärisega.]]
 
'''Rabakivi''' ehk '''rabakivigraniit''' on A-tüüpi [[graniit]], mida iseloomustab, vähemalt suuremates [[batoliit]]ides, [[rabakivistruktuur]]i esinemine.<ref>Haapala, I. Rämö, O.T., 1992, Tectonic setting and origin of the Proterozoic rapakivi granites of southern Fennoscandia. Transactions of the Royal Society of Edinburgh: Earth Sciences, 83, 165-171.</ref>
'''Rabakivi''' ehk '''rabakivigraniit''' on eriteralise [[Kivimi struktuur|struktuuriga]] [[Graniit|graniidi]] erim.
 
Rabakivide tüüpala ehk nn ''locus classicus'', kus neid esmakordselt teaduslikult kirjeldati, on Kagu-Soome, kus paljandub [[Viiburi rabakiviplutoon]]. Rabakivid ei ole siiski ainult [[Soome]]le omane nähtus. Neid esineb [[USA]]-s, [[Brasiilia]]s, [[Antarktika]]s, [[Austraalia]]s, [[Hiina]]s, [[Venemaa]]l, [[Sudaan]]is jne ehk kõigil [[manner|mandreil]]. Ka Eesti [[aluskord|aluskorras]] on mitmeid rabakiviintrusioone (Neeme, Riia, Ereda, Märjamaa, Naissaare ja Taebla intrusioonid).<ref>Laitakari, I., Rämö, T., Suominen, V., Niin, M., Stepanov, K., Amantov, A., 1996. Subjotnian: Rapakivi granites and related rocks in the surroundings of the Gulf of Finland. In: Koistinen, T. (Editor), 1996. Explanation to the Map of Precambrian basement of the Gulf of Finland and surrounding area 1:1 million. Geological Survey of Finland, Special Paper 21, pp. 59-97.</ref>
[[Raba]]ga ei ole sel kivimil midagi tegemist. Nimi tuleb [[soome keel]]est, kus ''rapu'' tähendab rabe. Rabedaks teeb selle kivimi eriteraline struktuur. Seega allub rabakivi suhteliselt kergesti [[Murenemine|murenemisele]] ega ole, erinevalt graniidist, eriti hinnatud ehitus- või kerisekivina.
 
Rabakivi ([[soome keel|soome]] ''rapakivi'') nimetus tuleneb kivimi rabedusest ja tavalise graniidiga võrreldes suhteliselt kergest [[murenemine|murendatavusest]].
Rabakivi on enamasti roosakat värvi. Kergesti äratuntavaks muudavad rabakivi suured (kuni 10 cm) [[ortoklass]]i [[kristall]]id, mis mõnikord ([[Viiburgiit|viiburgiidis]]) on ümbritsetud [[plagioklass]]ist heledama äärisega ([[rabakivistruktuur]]).
 
Tüüpiline Viiburi plutooni rabakivi sisaldab roosakaid [[ortoklass]]i ovoide, mis on ümbritsetud [[plagioklass]]ist äärisega. Sellist rabakivi nimetatakse ka [[viiburgiit|viiburgiidiks]]. Kõik rabakivid sellist struktuuri ei oma, kuid definitsiooni järgselt peaksid vähemalt suuremad rabakiviintrusioonid sellise struktuuriga kivimeid sisaldama, et neid rabakiviplutoonideks nimetada võiks.
[[Eesti]]s leidub rabakive [[rändkivi]]dena. Eesti [[rändrahn]]ude seas on rabakivi levinuim kivimtüüp. Ka Eesti [[Aluskord|aluskorras]] on rabakividest koosnevaid [[intrusiiv]]e. Näiteks [[Märjamaa]] või [[Naissaar]]e alune aluskord koosneb rabakivist.
 
Termini "rabakivi" tõi geoloogilisse kirjandusse soome [[geoloog]] [[Jakob J. Sederholm]].<ref>Sederholm, J. J. 1891. Über die finnländischen rapakiwigesteine. Tschermak's Mineralogischen und Petrographischen Mitteilungen 12, 1-31.</ref>
[[Termin]]i "rabakivi" võttis kasutusele [[Soome]] [[petroloog]] [[Jakob J. Sederholm]] aastal [[1891]].
 
Rabakivi [[erim]]it, mis sisaldab ortoklassi ovoide, mis ei ole ümbritsetud plagioklassist äärisega, nimetatakse [[piiterliit|piiterliidiks]] ([[Piiterlahti]] järgi).
Suured rabakivi avamused on [[Viiburi]] ümbruses, mille järgi rabakivi erim viiburgiit ongi oma nime saanud.
 
Peale aluskorras paiknevate rabakiviintrusioonide leidub rabakive Eestis veel [[rändkivi]]dena. Rabakivi ongi Eesti [[rändrahn]]ude seas levinuimaks kivimtüübiks.
 
==Vaata ka==
*[[Viiburgiit]]
*[[Piiterliit]]
 
==Viited==
<references/>
 
[[Kategooria:Tardkivimid]]
15 888

muudatust