Ava peamenüü

Muudatused

P
Ajateenistuse väljaõpe jaguneb mooduliteks.
 
==== Sõduri baaskursuse ([[Sõduri baaskursus|SBK]]) / madruse baaskursuse ([[Madruse Baaskursus|MBK]]) üldsõjaline moodul ====
Ajateenistuse esimeste kuude jooksul omandatakse üksikvõitleja põhiteadmised ja -oskused ning saavutatakse teenistuse jätkamiseks vajalik füüsiline vorm. Sõdurid õpivad tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ja omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.
 
Baaskursuse õppekava on ühtne kõikidele ajateenijatele. Kursuse lõpus tuleb sooritada nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast koosnev [[sõdurieksam]], mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala erialakursusel või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.
 
Mereväes läbivad ajateenijad SBK üldsõjalise osamooduli osana madruse baaskursusest (MBK).
 
==== Sõduri erialakursus ([[Sõduri erialakursus|EK]]) või madruse baaskursuse ([[Madruse baaskursus|MBK]]) mereväemoodul ====
Sõduri erialakursusel õpitakse Kaitseväe erialaspetsialistidele (kuulipildur, tankitõrje-granaadiheitur, autojuht, sanitar-parameedik jt) vajalikke teadmisi ja oskusi.
 
Kursuse pikkus sõltub omandatavast erialast.
 
Mereväes asendab sõduri erialakursust madruse baaskursuse (MBK) mereväemoodul, mille läbivad kõik mereväe ajateenijad. Selle eesmärk on anda ajateenijatele esmased merealased ja mereväelised teadmised ning algteadmised teenistusest laevadel. MBK lõpeb [[Madruseeksam|madruseeksamiga]]. Pärast MBKd jätkub ajateenija väljaõpe juba erinevates mereväe allüksustes ja konkreetsel erialal.
 
==== Nooremallohvitseride kursus ([[Nooremallohvitseride kursus|NAK]]) ====
Kursusel on kaks osa: kuuenädalane baaskursus ja kuue- kuni üheksanädalane erialakursus. Baaskursusel omandavad tulevased allohvitserid jaoülema üldteadmised. Erialakursusel õpitakse kindlat eriala: jalaväe, tulejuhtimise, logistika või side eriala ning selle relvaliigi meeskonna juhtimist.
 
Samuti omandavad tulevased jaoülemad teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeriasjandusest, meditsiinist, allüksuse relvadest ja sidest. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele. Kursuse lõpus sooritatakse eksamid, mille alusel otsustatakse, kas anda [[Nooremseersant|nooremseersandi]] auaste. Kursuse jooksul valitakse välja sobivad kandidaadid reservrühmaülema kursusele.
 
Mereväes on ajateenijatel võimalik läbida nooremallohvitseride baaskursus. Kursuse edukalt lõpetanud ajateenijatele antakse nooremmaadi auaste. Erialased teadmised omandatakse pärast kursuse läbimist erinevates mereväe allüksustes.
 
==== Reservrühmaülema kursus ajateenijale ([[Reservrühmaülema kursus ajateenijale|RRÜBKA]]) ====
Reservrühmaülema kursusel õpivad nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijad süvendatult rühma taktikat ning rühma juhtimise aluseid.
 
Kursuseid korraldatakse [[Lahingukool|KVÜÕA lahingukoolis]].
 
Kursuse lõpetanud jäävad neile omistatud auastmesse või ülendatakse ühe auastme võrra. Ajateenistuse läbinud arvatakse reservi ning võetakse arvele reservohvitseri kandidaatidena. Järgmistel aastatel kutsutakse kandidaadid [[Reservõppekogunemine|reservõppekogunemisele]], kus nende juhtimissooritusi hinnatakse. Positiivse hinnangu saanutele taotleb struktuuriüksus ohvitseri esimese auastme - [[lipnik]].
 
==== Allüksuse kursus ([[Allüksuse kursus|AÜK]]) ====
Allüksuse kursusel õpitakse tegutsema jao, rühma, kompanii, laeva või nendega võrdsustatud allüksuste koosseisus põhilistes lahinguliikides ning tegema koostööd teiste relvaliikide ja allüksustega.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.mil.ee/et/ajateenistus/valjaoppetsykkel|Pealkiri=Eesti Kaitseväe koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<br />[[Pilt:Conscription map of the world.svg|400px|pisi|Ajateenistus maailma riikides
2

muudatust