Ava peamenüü

Muudatused

Kaasajastatud kirjeldus ajateenistusest.
 
== Ajateenistus Eesti riigikaitses ==
[[Pilt:ATR1936-2.JPG|pisi|Eesti sõjaväe ajateenijaid 1936. a]]Eesti kaitsestruktuurides on ajateenistuse pikkus varieerunud erinevatel aegadel 8 ja 24 kuu vahel.
 
Eesti kaitsestruktuurides on ajateenistuse pikkus varieerunud erinevatel aegadel 8 ja 24 kuu vahel.
 
=== 1920–1940 ===
Enne Teist maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste [[Lahinguvalmidus|lahinguvalmiduses]] pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti keskmiselt 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus.
 
Enne Teist maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste [[lahinguvalmidus]]es pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti keskmiselt 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus.
 
=== 1991–2000 ===
1991. aastal kehtestati kaitseväes ajateenistus esmalt ennesõjaaegse korralduse eeskujul 18 kuu pikkusena. Esines juhtumeid, kus [[Nõukogude Armee|Nõukogude Armees]] ajateenistust alustanud, kuid sealt seoses Eesti taasiseseisvumisega välja arvatud mehed teenisid oma aega edasi Eesti kaitseväes.
 
Peagi vähendati kaitseväes teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 4 või 3 korda aastas ja ajateenijatega komplekteeriti ka [[Siseministeerium|siseministeeriumi]] haldusalas olevaid teenistusi.
1991. aastal kehtestati kaitseväes ajateenistus esmalt ennesõjaaegse korralduse eeskujul 18 kuu pikkusena. Esines juhtumeid, kus [[Nõukogude Armee]]s ajateenistust alustanud, kuid sealt seoses Eesti taasiseseisvumisega välja arvatud mehed teenisid oma aega edasi Eesti kaitseväes.
 
Peagi vähendati kaitseväes teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 4 või 3 korda aastas ja ajateenijatega komplekteeriti ka [[siseministeerium]]i haldusalas olevaid teenistusi.
 
=== 2001–2002 ===
 
2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.
 
=== Alates 2003 ===
2003. aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijad kutsuma teenistusse 2 osana: eel- ja põhikutsena.
 
* '''Eelkutse''' ajateenijatele kestab teenistus üldjuhul 11 kuud.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017020|Pealkiri=Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine § 2|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=01.07.2017|Kasutatud=}}</ref>
* '''Põhikutse''' ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud.
 
Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.mil.ee/et/ajateenistus/valjaoppetsykkel|Pealkiri=Eesti Kaitseväe koduleht - Väljaõppetsükkel|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (va. jaanuari eelkutse).
<br />
 
=== Ajateenistuse väljaõpe ===
Ajateenistuse väljaõpe jaguneb mooduliteks.
 
==== Sõduri baaskursuse (SBK) / madruse baaskursuse (MBK) üldsõjaline moodul ====
Ajateenistuse esimeste kuude jooksul omandatakse üksikvõitleja põhiteadmised ja -oskused ning saavutatakse teenistuse jätkamiseks vajalik füüsiline vorm. Sõdurid õpivad tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ja omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.
 
Baaskursuse õppekava on ühtne kõikidele ajateenijatele. Kursuse lõpus tuleb sooritada nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast koosnev sõdurieksam, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala erialakursusel või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.
 
Mereväes läbivad ajateenijad SBK üldsõjalise osamooduli osana madruse baaskursusest (MBK).
 
==== Sõduri erialakursus (EK) või madruse baaskursuse (MBK) mereväemoodul ====
Sõduri erialakursusel õpitakse Kaitseväe erialaspetsialistidele (kuulipildur, tankitõrje-granaadiheitur, autojuht, sanitar-parameedik jt) vajalikke teadmisi ja oskusi.
 
Kursuse pikkus sõltub omandatavast erialast.
2003. aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijad kutsuma teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Ajateenistuskohustust on võimalik täita vaid Maaväes või Mereväes.
 
Mereväes asendab sõduri erialakursust madruse baaskursuse (MBK) mereväemoodul, mille läbivad kõik mereväe ajateenijad. Selle eesmärk on anda ajateenijatele esmased merealased ja mereväelised teadmised ning algteadmised teenistusest laevadel. MBK lõpeb madruseeksamiga. Pärast MBKd jätkub ajateenija väljaõpe juba erinevates mereväe allüksustes ja konkreetsel erialal.
'''Eelvõtmise''' ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud. Eelvõtmine toimub juulis ja vähesel määral ka jaanuaris. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid.
 
==== Nooremallohvitseride kursus (NAK) ====
'''Põhivõtmise''' ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks.
Kursusel on kaks osa: kuuenädalane baaskursus ja kuue- kuni üheksanädalane erialakursus. Baaskursusel omandavad tulevased allohvitserid jaoülema üldteadmised. Erialakursusel õpitakse kindlat eriala: jalaväe, tulejuhtimise, logistika või side eriala ning selle relvaliigi meeskonna juhtimist.
 
Samuti omandavad tulevased jaoülemad teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeriasjandusest, meditsiinist, allüksuse relvadest ja sidest. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele. Kursuse lõpus sooritatakse eksamid, mille alusel otsustatakse, kas anda nooremseersandi auaste. Kursuse jooksul valitakse välja sobivad kandidaadid reservrühmaülema kursusele.
'''Ajateenistuse väljaõpe''' jaguneb kursusteks.
 
Mereväes on ajateenijatel võimalik läbida nooremallohvitseride baaskursus. Kursuse edukalt lõpetanud ajateenijatele antakse nooremmaadi auaste. Erialased teadmised omandatakse pärast kursuse läbimist erinevates mereväe allüksustes.
Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega – SBK (10 nädalat).
 
==== Reservrühmaülema kursus ajateenijale (RRÜBKA) ====
Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus – NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus – NAEK (6–8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus – AJEBK.
Reservrühmaülema kursusel õpivad nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijad süvendatult rühma taktikat ning rühma juhtimise aluseid.
 
Kursuseid korraldatakse KVÜÕA lahingukoolis.
Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) – EK, siis [[jagu|jaokursus]] – JK, [[Rühm (sõjandus)|rühmakursus]] – RK ning [[kompanii]]kursus – KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga-aastane õppus "[[Kevadtorm]]". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete tegemine ja kogu varustuse põhjalik hooldus, konserveerimine ja tagastamine ladudesse.
 
Kursuse lõpetanud jäävad neile omistatud auastmesse või ülendatakse ühe auastme võrra. Ajateenistuse läbinud arvatakse reservi ning võetakse arvele reservohvitseri kandidaatidena. Järgmistel aastatel kutsutakse kandidaadid reservõppekogunemisele, kus nende juhtimissooritusi hinnatakse. Positiivse hinnangu saanutele taotleb struktuuriüksus ohvitseri esimese auastme - lipnik.
Olemasoleva ajateenistusmudeli probleemidena on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või [[nooremallohvitser]]ideks. Lisaks on probleem jaoülemate puudumine õpperühmades SBK ajal, mis vähendab [[distsipliin (sõjandus)|distsipliin]]i või suurendab kaadri töökoormust. Muutustes pole aga kokkuleppele saadud.
 
==== Allüksuse kursus (AÜK) ====
[[Pilt:Conscription map of the world.svg|400px|pisi|Ajateenistus maailma riikides
Allüksuse kursusel õpitakse tegutsema jao, rühma, kompanii, laeva või nendega võrdsustatud allüksuste koosseisus põhilistes lahinguliikides ning tegema koostööd teiste relvaliikide ja allüksustega.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.mil.ee/et/ajateenistus/valjaoppetsykkel|Pealkiri=Eesti Kaitseväe koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<br />[[Pilt:Conscription map of the world.svg|400px|pisi|Ajateenistus maailma riikides
<br />Roheline – relvajõude ei ole
<br />Punane – ajateenistus
2

muudatust