Polügonaalpinnas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Polügonaalpinnas''' on [[igikelts]]aaladel esinev polügonaalseist [[jääkiil]]udega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev [[reljeef]]imuster.
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2007}}
Polügonaalpinnas on omapärane Tundra-vööndile.
See tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest:
Suvel koguneb mõne sentimeetri paksuses pindmises kihis maapinna pragudesse sulamisvesi.
Talvel kui vesi jääks muutub,see külmub,paisub ja savine pind lõheneb.
Nii kattub maapind poole-pooleteise meetrise läbimõõduga hulknurkadega,mille keskel on maapind paljas.
Pragudes,aga kasvab taimkate.
Lõhenedes,mis on külmade tuulte eest rohkem kaitstud juurduvad taimed paremini.
 
Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3 meetrit) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. Reliktne polügonaalpinnas võib esineda ka aladel, kus igikeltsa enam ei ole. Polügoonide läbimõõt on keskmiselt 3...30 meetrit.
{{geo-toim}}
 
==Välislingid==
*[http://sis.agr.gc.ca/cansis/taxa/landscape/ground/ice_wedge_polygons_yt.jpg Pilt.]
 
[[Kategooria:Geokrüoloogia]]
[[Kategooria:Geomorfoloogia]]