Erinevus lehekülje "Uherský Brod" redaktsioonide vahel

P
→‎Ajalugu: - kronoloogia
(Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Uherský Brod | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = Tšehhi | Uherský Brod | omakeelne_nimi_2 = | omakeelne_nimi_3 = | | | lipu_pilt = Pilt:Prapor_měst...')
 
P (→‎Ajalugu: - kronoloogia)
[[XVI sajand]]il valmisid nii sealne häärber kui ka raekoda. [[XVII sajand]]il ründasid linna [[ungarlased]], mistõttu selle areng peatus. Sajandi keskel ehitati sealse [[dominiiklased|dominiiklaste]] kloostri juurde katoliku kirik. Taas hakkas linn intensiivsemalt kasvama [[XVIII sajand]]il, mil sinna asusid elama nii [[sakslased]] kui ka [[juudid]]. Toona domineerisid raes sakslased, [[tšehhid]] hakkasid linna juhtimisel rolli mängima alles[[XIX sajand]]il, mil tööstuse areng tõi sinna maalt tšehhi rahvusest elanikke. Aastal 1894 ehitati sinna õlletehas. Tol perioodil jagunes linn kolmeks - juudi agul, kesklinn, kus elasid rikkamad tšehhi ja saksa soost elanikud, ning poolagraarne äärelinn, kus elasid valdavalt tšehhid.
 
Pärast [[Tšehhoslovakkia]] iseseisvumist kujunes linn kohaliku põllumajandusliku piirkonna keskuseks. Linnas peeti kolm korda aastas [[laat]]a. Aastal 1922 rajati sinna esimene kino. Kui Saksamaal tulid võimule natsid, rajati sinna linna strageelist asukohta arvestades tulirelvade tehas. Aastal 1922 rajati sinna esimene kino.
 
Teise maailmasõja ajal hävitasid sakslased sealse juutide kogukonna. Ellu jäänud linnast pagenud juudid sõja lõppedes sinna tagasi enam ei tulnud, eelistades jääda välismaale.