Nagu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rusalotjka (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=juuli}}
[[Pilt:Location of Nagu in Finland.png|pisi| Nagu/ Nauvo asub [[Turu|Turust]] lôunaslõunas [[Päris-Soome|Päris-Soome maakonnas]]. ]]
 
[[Pilt:Nagu,_Finland.jpg|pisi| Nauvo saarestik ]]
 
'''Nagu''' ('''{{Audio|Nagu.oga|Nagu}}''' (Rootsi hääldus: <nowiki>[ˈnɑːɡʉ]</nowiki>; Soome keel <span class="IPA" title="Representation in the International Phonetic Alphabet (IPA)">[ˈNɑuʋo]</span> ) on [[Soome endiste valdade loend|endine]] [[Soome endiste valdade loend|vald]] ja kogukond Soomes. 1. jaanuaril 2009 liideti Nagu (Nauvo) Houtskär , Iniö , Korpo (Korppoo) ja Pargas (Parainen) uueks omavalitsuseks. Omavalitsuse nimi on rootsi keeles Pargas stad, Paraisi linn.
 
Nauvo asub [[Turu|Turust]] lôunaslõunas [[Päris-Soome|Päris-Soome maakonnas]] ning koosneb kahest peasaarest ja 1500–3000 väiksemast saarest ja skäärist. Nauvo saarestik on osa suuremast saarestikust mis hõlmab 100 000 suuremat ja väiksemat saart, skääri ja laidu Rootsist, Soomest ja Eestist.
 
Nauvo üldpindala on 1 698,44 km2km<sup>2</sup>, millest maad on vaid 246,88 km2km<sup>2</sup> ehk alla 15%.
 
Teedest, sildadest ja maanteepraamidest koosnev võrgustik ühendab suuremat osa Nauvo saartest. Parvlaevadega saab liikuda lõunapoolsete saarte vahel, kust Läänemere [[Rahvusvahelised veed|rahvusvahelised veed]] ei ole enam kaugel.<ref>{{Netiviide|Autor=Paraisi linn.|URL=http://www.pargas.fi/web/kommunerna/nagu/historia/fi_FI/historia/|Pealkiri=Nauvon historia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=soome}}</ref>
14. rida ⟶ 15. rida:
Nauvos on püsielanikke umbes 1500 (detsembris 2008 oli 1428 inimest), aga suviti on siin üle 10 000 inimese. Nauvo on kakskeelne: 70% [[soomerootslased]] ja 29% soomekeelsed (2008. aasta andmed). Umbes 20 erineva rahvuse seas on eestlaste osakaal üsna suur.
 
2015/2016. aasta talvel pidas Soome Punane Rist Nauvos ajutist varjupaigataotlejate vastuvôtukeskustvastuvõtukeskust. Lugu nauvolaste ônnestunudõnnestunud panusest integratsiooni sai nimeks „Nauvo mudel”. Sellest on olnud juttu ka rahvusvahelistes uudistes. MônedMõned lastega pered otsustasid vastuvôtukeskusevastuvõtukeskuse sulgedes jääda Nauvosse elama.<ref>{{Netiviide|Autor=Giles Duley|URL=https://www.theguardian.com/world/2016/jan/23/refugees-nagu-finland-giles-duley-photography|Pealkiri=The Guardian|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=English}}</ref>
 
== Teenused ==
Nauvo on saarestiku suurim teenindus- ja turismikeskus. Nauvo saarestikus on mitu sadamat, suurim neist asub Nauvo keskuses Kirikukülas. Suure keskaegse kiriku ümber kasvanud külas on sadamale lisaks veel kaks toidukauplust, kaks pangakontorit, bensiinijaamad autodele ja mootorpaatidele, postkontor, mitu hotelli/hostelit, restoranid ja suveniiripoed. Suveniiripoed ja paljud restoranid on avatud ainult suvekuudel. Mitmed korrad päevas on vôimalikvõimalik sôitasõita liinibussiga nii Turu kui ka Houtskari vahet.<ref>{{Netiviide|Autor=Paraisi linn|URL=https://par.finday.fi/fi/services|Pealkiri=Palveluhakemisto|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=soome}}</ref>
 
== Vaatamisväärsused ==
24. rida ⟶ 25. rida:
[[Fail:Nauvo_church.jpg|pisi| Nauvo kirik ]]
[[Fail:Sjöfartshuset i Nagu Nauvon merenkulkutalo.jpg|alt=|pisi|Laevandusmuuseum]]
Nauvos on 1400ndate keskel ehitatud keskaegne maakivikirik, '''Nauvo kirik'''. Schwan-orel aastast 1791 on ûksüks Soome vanimatest tänaseni kasutuses olev orelitest, mis koosneb suures osas originaalosadest ja kôlabkõlab samamoodi kui 1700ndatel.<ref>{{Netiviide|Autor=Paraisi linn|URL=http://www.pargas.fi/web/kommunerna/nagu/kort_om_nagu/fi_FI/kort_om_nagu/|Pealkiri=Lyhyesti Nauvosta|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=soome}}</ref>
 
'''Nötö kirik''', Aabrahami kabel, ônnistatiõnnistati sisse 1757. Nötö kiriku dekoreeris Gustaf Lucander, kelle altarimaaltäidabaltarimaal täidab tänaseni altariakna. Lucander maalis galerii täis apostleid. Tema autoportreegi on selles samas kirikus olemas.
 
'''Seili kirik''' on ehitatud aastal 1733. Üks osa kirikusaalist on endiselt suletud. Suletud osas istusid vanasti Seili leeprahaiged.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Paraisi linn.|URL=http://www.pargas.fi/web/kommunerna/nagu/sevardheter/fi_FI/nae_ja_koe/|Pealkiri=Näe ja koe|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=Soome}}</ref>
=== Kirikuküla - Nauvo keskus ===
 
[[Fail:Julle_"julli"_från_Möviken,_Brinkas,_Nagu,_Finland._1932..jpg|pisi| Purjekas Nauvo rankas. MLaevandusmuuseumisLaevandusmuuseumis näeb saarte laevanduse ajalugu. |link=Fail:Julle_%22julli%22_från_Möviken,_Brinkas,_Nagu,_Finland._1932..jpg]]
<br />
'''Laevandusmuuseum''' pakub näituseidnäitusi Nauvo laevanduse ajaloost alates 1800ndate algusest.<ref name=":0" />
=== Kirikuküla - Nauvo keskus ===
[[Fail:Julle_"julli"_från_Möviken,_Brinkas,_Nagu,_Finland._1932..jpg|pisi| Purjekas Nauvo rankas. MLaevandusmuuseumis näeb saarte laevanduse ajalugu. ]]
'''Laevandusmuuseum''' pakub näituseid Nauvo laevanduse ajaloost alates 1800ndate algusest.<ref name=":0" />
 
Nauvo Kirikuküla metsas kulgev '''Nauvo-Auvo rada''' on lastega perede hulgas soositud. Marsruudil kohtab kirjaniku Henrika Anderssoni Nauvo-Auvo raamatute tegelasi.
 
'''Westerholmi matkarada''' on kolm kilomeetrit pikk. See algab LôunasadamaLõunasadama turult ja läheb läbi Ernholmi metsa. Westerholmi rada ei ole traditsiooniline matkarada, pigem kultuurimatkarada, mis räägib selle läbijatele soomlasest maastikukunstnikust Victor Westerholmist, kelle lapsepôlvlapsepõlv möödus Ernholmi saarel.<ref>{{Netiviide|Autor=Paraisi linn|URL=http://www.parainen.fi/web/kartor/fi_FI/naturstigar/|Pealkiri=Luontopolut ja vaellusreitit|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=soome}}</ref>
 
'''Nauvo sadam''' on olnud purjetajate lemmik aastast 1980, aasta sadamaks nimetati see 1984. aastal. Sadamat on järjepidevalt laiendatud ja korrastatud. Olemas on kaid, sadamakontor, tankla, restoranid ja väikesed butiigid.
[[Fail:Nagu-jungfrudansen.jpg|pisi| Finby labürint ]]
'''Finby labürint''' asub keskuse lähedal (''cau'' 2 km). Minna tuleb Könni Puistoteed (Puistotie/Parkvägen) mööda lääne suunas ning spordi- ja jalgpalliväljakute juurest Norrstandsvägeni poole. Tee ääres on viidad, mis juhatavad metsa suunduvatele radadele ja labürindimäele.
 
'''Seili saarele''' pääseb Kirikuküla PôhjasadamastPõhjasadamast otse m/s Österniga (ainult suvehooajal ja sôidusõidu eest tuleb maksta) vôivõi m/s Falköga (hooajaväliselt, tasuta).<ref>{{Netiviide|Autor=ProSeili ry|URL=http://proseili.fi/fi/|Pealkiri=ProSeili-yhdistyksen kotisivut|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=soome}}</ref>
 
<br />
=== Muud huvitavat Nauvos ===
'''M/S Estonia mälestusmärk''' Pärnäises on püstitatud Estonia katastroofis (28. september 1994) 852 hukkunu mälestuseks. Teerada viib Pärnäise praamisadamast mälestusmärgini.
 
'''Fagerlundi''' traktorimuuseum on eraomandis olev muuseum Tackorgis, ''cau'' 10 km Nauvo keskusest Korpo poole. Muuseumis on 30 täielikult restaureeritud traktorit.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fagerlundstraktormuseum.fi|Pealkiri=Fagerlundi traktorimuuseum.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=soome}}</ref>
 
'''Prostviki Kasbergi mägi''' (Gaasimägi) on Nauvo kôrgeimkõrgeim koht, 62 meetrit üleval pool merepinda. Umbes nelja kilomeetri pikkune rada viib Saaristoteelt ja Parola mäelt mäele, kust avaneb kaunis vaade pôhjapõhja poole.
 
'''Smörasken''' (VôikastVõikast) on mägi Hösare saarel, kus on suur kivirahn ja imeline vaade lôunasselõunasse.
 
'''Vargberget''' (Hundimägi) Mattnesis on mägi metsas, mille vaatetornist näeb lôunapoolsetlõunapoolset Nauvot. Vargbergetile viiv 2,4 km pikkune tee algab Petsorivägeni juurest.
[[Fail:ArchipelagoNötö.jpg|pisi| Nötö saar ]]
'''Nötö''' on saar ja küla LôunaLõuna-Nauvos. SuvetiSuviti on seal avatud väike sadam, pood, majutuskoht ja kohvik. Külastada tasub kirikut ja loodusradu, mis viivad „laulvale kivile” ja eelajaloolistele matmispaikadele.
 
'''Brännskär''' on Kirjaisist lôunalõuna pool asuv väike saar, kus on sadam, kohvik ja (üüri)suvilad.
 
'''Bornholmi''' saar Hangslaxis
 
== Transpordiühendus ==
[[Fail:Nagu_färjan.jpg|pisi| 2 praami söidavad Nauvo ja Paraineni vahel sõidab kaks parvlaeva ]]
[[Fail:Regional_road_180_in_Nagu_20120705.jpg|pisi| Kohalik tee nr 180, mida tetakseteatakse Saaristoteena, Nauvos. ]]
[[Fail:Nagu_(1).jpg|pisi| Nauvo sadam ]]
Peasaarele ja selle lähedal asuvatele saartele pääseb autoga mööda teid, üle sildade ja tänu praamidele. Väiksematele ja kaugematele saartele viivad tasuta parvlaevad, tähtsamad on Nauvo keskuse, Kirjaisisaare ida- ja Pärnäisi sadam, viimasest viib ka maanteepraam Korpposse.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=www.lautta.net|Pealkiri=Suomen vesiliikenteen aikataulut|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
72. rida ⟶ 69. rida:
Saartevahelise liikluse keskus on Nauvo Kirikuküla. Saaristotee (kohalik tee nr 180) kulgeb [[Turu]] piirkonnast Paraisilt läbi saarestiku: Nauvo keskus, Korpo ja Houtskari. Korpost saab ka [[Ahvenamaa|Ahvenamaale]].
 
Turust Nauvosse tuleb tulla ühe praamiga. See on tasuta ja teekond kestab 8 minutit. Praam sôidabsõidab iga päev kaks kuni neli korda ja öösel umbes üks kord tunnis, nädalavahetusel harvem.<ref name=":1" />
 
Turu ja Nagui vahelvahet onsõidab Saarestikusaarestiku bussi,buss – Saaristobussi, kaudu mituaasta igapäevastläbi bussiühendust.iga päev Saaremaa buss tegutsebmitu aastaringseltkorda. <ref> www.skargardsbuss.fi </ref>
 
Turu ja Nagui vahel on Saarestiku bussi, Saaristobussi, kaudu mitu igapäevast bussiühendust. Saaremaa buss tegutseb aastaringselt. <ref> www.skargardsbuss.fi </ref>
 
 
'''Saaristo ringtee'''
 
Suvehooajal on avatud kaks looduskaunist turismimarsruuti, mida saab läbida auto, bussi, mootorratta vôivõi jalgrattaga. MôlemadMõlemad ringteed ühendavad Turu saarestikku ja lähevad läbi Nauvo. MôlemadMõlemad marsruudid sisaldavad üheüht maksulisetasulist praamisôidupraamisõitu, teised on tasuta. Suur ringtee läbib suure osa saarestikust, aga väike ringtee läheb Nauvost läbi väikesele kaunile Seili saarele. Seili traagiline ja liigutav ajalugu pidalitôbistepidalitõbiste ja vaimuhaigete saarena on Seilist teinud peamise turismisihtkoha. Nauvo PôhjasadamastPõhjasadamast viib praam Seilile 20 minutiga.<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Päevaleht|URL=http://epl.delfi.ee/news/melu/turu-saarestik-naitab-vana-rannaelu?id=50932525|Pealkiri=Turu saarestik näitab vana rannaelu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=VisitTurku|URL=https://issuu.com/visitturku/docs/123050|Pealkiri=TURKU|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Keel=eesti}}</ref>
 
'''St Olav Waterway'''
[[Fail:Olofsmärke_Greåker.jpg|pisi| Püha Olavi sümbol. (Pilt Norrast. ) ]]
Nauvo asub Püha Olavi veetee ääres (St Olav Waterway). See on osa Skandinaavia Püha Olavi palverännakuteest, mis lôpeblõpeb Norras Trondheimis. Euroopa Liit tunnistas St Olav Waterway esimeseks Soome kultuurimarsruudiks (6. detsembril 2018), ja see on arvatavasti esimene palverännak üle vee. (18).
 
== Viited ==