Redaktsioon: 1. oktoober 2018, kell 12:59 redigeeri 193.40.110.5 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuli 2019, kell 12:37 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
8. rida: \| Sünnikuupäev = [[1042]] ? \| Sünnikoht = [[Châtillon-sur-Marne]] või [[Lagery]] \| Surmakuupäev = [[29. juuli]] [[1099]] \| Surmakoht = [[Rooma]] \| }} '''Urbanus II''' ('''Eudes de Châtillon''', '''Eudes de Lagery''', '''Odon de Lagery''', '''Odon de Châtillon''', ka '''Odo''', '''Ostia piiskop Otto'''; [[1035]] või [[1042]] – [[29. juuli]] [[1099]]) oli [[paavst]] ~~[[1088]]–1099~~1088–1099. Ta oli 159. paavst. Eudes de Châtillon sündis 1042. aasta paiku (kirikuloolase [[J. N. D. Kelly]] väitel 1035. aasta paiku) [[Châtillon-sur-Marne]]'is või [[Lagery]]'s Châtillon'i senjööri Milon de Châtillon'i 4-lapselises peres noorimana. Tema onu Guy de Roucy (Guy de Châtillon) oli [[1033]] saanud [[Reimsi peapiiskop]]iks. Eudes õppis [[Reims]]is [[kartuuslased\|kartuuslaste ordu]] rajaja Bruno juures ja kaitses ~~[[Rooma]]s~~Roomas [[doktorikraad]]i [[teoloogia]]s. Ta liitus Roomas augustiini regulaarkanoonikutega ja elas Santa Trinità della Cava [[benediktlased\|benediktiini]] [[klooster\|kloostris]]. Temast sai Reimsis [[kanoonik]] ja seejärel [[diakon\|ülemdiakon]]. [[1068]] asus ta [[Cluny klooster\|Cluny kloostrisse]], tõustes hiljem [[prior]]iks. Cluny abt Hugues saatis Eudes' Rooma ning soovitas teda [[Gregorius VII]]-le, kes määras ta [[1073]] [[kardinal]]preestriks, [[1078]] Ostia kardinalpiiskopiks, Velletri administraatoriks ja kardinalide kolleegiumi dekaaniks. Paavst saatis ta [[1082]] [[legaat\|legaadina]] [[Prantsusmaa]]le. [[Saksa kuningas]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)\|Heinrich IV]] lasi ta [[1083]] vangistada, kuid vabastas peatselt. Paavst saatis Eudes' [[1084]] legaadina [[Saksamaa]]le, kus ta pidas [[1085]] [[Quedlinburg]]is [[sinod]]i, millel mõisteti taas hukka [[vastupaavst]] [[Clemens III (vastupaavst)\|Clemens III]]. Ta tagandas Saksamaal ametist vastupaavsti pooldajaid ja määras nende asemele ametisse Gregoriusele ustavaid [[vaimulik]]ke. 23. rida: == Paavstiks saamine == Urbanus II valiti paavstiks [[pühapäev]]al [[12. märts]]il 1088 [[Terracina]]s, sest [[Rooma]] oli [[vastupaavst]] [[Clemens III (vastupaavst)\|Clemens III]] valduses. Ta võttis nime [[Urbanus I]] järgi. Ajaloolase [[Horace Kinder Mann]]i järgi kogunes [[9. märts]]il 1088 Terracinas Santi Pietro e Cesario kirikusse 40 [[piiskop]]pi ja [[abt]]i ning paavstlik prefekt Benedetto. Kui nad olid kolm päeva paastunud ja palvetanud, kogunesid nad uuesti kirikusse. Tuscolo piiskop [[Giovanni Minuto]], Albano piiskop [[Pietro Igneo Aldobrandini]] ja Porto piiskop Giovanni teatasid [[Ambon (varakristlik kirik)\|amboni]] juures [[vaimulik]]ele, et uueks paavstiks otsustati valida Eudes. 33. rida: Urbanus II valitsemisajal jätkus [[Gregorius VII]] ajal alanud [[skisma]] [[vastupaavst]] [[Clemens III (vastupaavst)\|Clemens III]]-ga. Urbanus II teavitas kristlikke võimukandjaid enda saamisest paavstiks ning püüdis veenda Gregorius VII-le ja [[Victor III]]-le truuks jäänud valitsejaid teda paavstina tunnustama. Kuna [[Rooma]] oli Clemens III valduses ja [[Itaalia]] [[viikingid]] omavahel sõjajalal, siirdus paavst esmalt Lõuna-Itaaliasse, kus ta kohtus [[Troina]]s Sitsiilia krahvi [[Ruggero I]]-ga (Roger I). Urbanus II saabus [[november\|novembris]] 1088 Rooma, kuid pidi peatselt vastupaavsti pooldajate tegevuse tõttu põgenema [[Pierleoni]] suguvõsa valdustesse [[Tiberi saar\|Tiberi (San Bartolomeo) saarel]]. Clemens III kutsus paavsti Rooma [[sinod]]ile. Paavsti ja vastupaavsti vägede vaheliste lahingute tulemusena saatis võit paavsti mehi ning Urbanus II võis taas Rooma minna. Ta määras [[18. aprill]]il [[1089]] Konstanzi piiskopi Gebhard III ja Passau piiskopi Altmanni apostellikeks vikaarideks [[Saksamaa]]l. [[September\|Septembris]] 1089 siirdus ta [[Melfi]]sse sinodile, kus ta mõistis hukka ilmikute [[investituur]]i. Ta naasis Rooma [[detsember\|detsembris]], kuid pidi taas Lõuna-Itaaliasse minema, sest [[Saksa-Rooma keiser]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)\|Heinrich IV]] tungis Itaaliasse. [[1093]]. aasta lõpus õnnestus paavstil Rooma tagasi pöörduda. 44. rida: [[Pilt:CouncilofClermont.jpg\|pisi\|Urbanus II Clermont'i kirikukogul]] {{Vaata\|Esimene ristisõda}} [[Bütsantsi keiser]] [[Alexios I]] saatis ~~[[märts]]is~~märtsis [[1095]] ~~[[Piacenza]]s~~Piacenzas toimunud [[sinod]]ile saadikud, et paluda sõjalist abi võitluseks [[türklased\|türklastega]]. Urbanus II kutsus [[27. november\|27. novembril]] [[1095]] [[Clermont-Ferrand]]is peetud [[kirikukogu]]l kristlasi minema [[Jeruusalemm]]a [[Jeesus Kristus]]e hauda vabastama. Ta määras [[Esimene ristisõda\|ristisõja]] juhiks ja apostellikuks legaadiks Le Puy piiskopi [[Adhémar]]i ning lubas ristisõjast osavõtjatele anda [[indulgents]]e. Paavst reisis seejärel mööda [[Prantsusmaa]] [[linn]]u, et kutsuda [[rüütel\|rüütleid]] ristisõjas osalema (näiteks [[Carcassonne]]'is esitas ta üleskutse vikont Bernard de Trincavel'ile). Ta saatis kirju [[piiskop]]pidele, kes ei saanud Clermont'i kirikukogule tulla ja kutsus neid ristisõda toetama. Ta andis tagasiteel Rooma [[1096]] [[Lucca]]s ristisõdijate väe juhile [[Hugues de Vermandois]]'le üle Peetruse lipu. Ajaloolase [[Louis de Mas Latrie]] andmetel määras ta Antiookia ladina patriarhiks Artahi (Artesia) piiskopi Bernardi. Urbanus II suri kaks nädalat pärast Jeruusalemma langemist ristisõdijate kätte, kuid ta ei saanud tollaste kommunikatsiooniolude tõttu sellest sündmusest teada. 55. rida: Urbanus II toetas [[rekonkista]]t ja laiendas paavsti protektsiooni [[Pürenee poolsaar]]e alade üle. Vici piiskop Berenguer Sunifred de Lluçà palus paavstil toetada rekonkistat [[Tarragona]] tagasivallutamiseks muhameedlaste käest. Ta saatis [[1089]] bulla Barcelona krahvile Berenguer Ramónile ja Besalú krahvile Armengolile, milles ta toetas Tarragona tagasivallutamist. == Suhted Bütsantsiga == Urbanus II vabastas [[1089]] [[ekskommunikatsioon\|kirikuvandest]] [[Bütsantsi keiser\|Bütsantsi keisri]] [[Alexios I]]. Keiser saatis ~~[[märts]]is~~märtsis [[1095]] ~~[[Piacenza]]s~~Piacenzas toimunud [[sinod]]ile saadikud, et paluda sõjalist abi võitluseks [[türklased\|türklastega]]. == Suhted Inglismaaga == [[Inglise kuningas]] [[William II]] jäi seoses [[skisma]]ga esialgu neutraalseks, kuid tunnustas Urbanus II-t [[1095]] paavstina. Kuningas nõudis, et paavsti ~~[[legaat\|~~legaadid]] ei tohi [[Inglismaa]]le tulla ilma tema nõusolekuta. Urbanus II ei suutnud lahendada William II ja [[Canterbury peapiiskop]]i [[Canterbury Anselm\|Anselm]]i vahelist vaidlust. == Suhted Itaalia valitsejatega == Urbanus II sõlmis [[1089]] rahulepingu Sitsiilia krahvi [[Ruggero I]] (Roger I) ja Taranto vürsti [[Bohemond I]] vahel. Paavst põgenes [[1090]] [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisri]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)\|Heinrich IV]] eest [[viikingid\|viikingite]] kaitse all Lõuna-Itaaliasse. Ta andis [[5. juuli]]l [[1098]] Ruggero I-le privileege ([[Sitsiilia monarhia]]), mille tühistas [[19. sajand]]il [[Pius IX]]. Ta määras Ruggero paavstlikuks ~~[[legaat\|~~legaadiks]] [[Sitsiilia]]s. Ta tunnustas [[Pisa]] [[~~suveräniteet~~suveräänsus]]it [[Korsika]] üle. Paavsti soovil abiellus Toscana krahvinna [[Matilda Toscanast\|Matilda]] 1089 hilisema [[Baieri hertsog]]i [[Welf II]]-ga. == Suhted Kiievi-Venega == Urbanus II saatis [[1091]] ~~[[legaat\|~~legaadina]] [[Kiievi-Vene]] riiki piiskop Teodoro. Paavst saatis suurvürst [[Vsevolod I]]-le püha [[Nikolaus]]e [[reliikvia]]d. Suurvürsti õde ja Saksa-Rooma keisrinna Jevpraksia (Eupraxia) osales [[1095]] ~~[[Piacenza]]s~~Piacenzas peetud [[sinod]]il. == Suhted Prantsusmaaga == [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe I (Prantsusmaa)\|Philippe I]] lahutas oma abielu kuninganna Berthest ja abiellus [[15. mai]]l [[1092]] [[Anjou krahv]]i [[Foulque IV]] abikaasa Bertradega. Urbanus II andis ~~[[märts]]is~~märtsis [[1095]] kuningale ~~[[Piacenza]]s~~Piacenzas peetud [[sinod]]il mõtlemisaega, kuid ~~[[november\|~~novembris]] 1095 [[ekskommunikatsioon\|ekskommunitseeris]] ta kuninga [[Clermont-Ferrand]]'is peetud kirikukogul, süüdistades teda [[abielurikkumine\|abielurikkumises]]. Ta kinnitas märtsis [[1096]] [[Tours]]'is peetud kirikukogul Philippe I ekskommunitseerimise ja saatis Foulque'le [[kuldroos]]i. Paavst vabastas [[juuli]]s 1096 kuninga Nîmes'is peetud kirikukogul ekskommunikatsioonist, kuna kuningas oli vabandanud, kuid paavsti [[legaat]] pani kuninga [[1097]] uuesti kirikuvande alla. == Suhted Taaniga == 86. rida: == Visiidid == # [[Melfi]], [[september]] – [[detsember]] [[1089]] # Lõuna-Itaalia, [[1090]]–[[1093]] # [[Piacenza]], [[Pavia]], [[Torino]] [[1095]] # [[Prantsusmaa]] ([[Susa org]], [[Briançon]], [[Grenoble]], [[Valence]], [[Le Puy]], [[La Chaise-Dieu]], Saint-Gilles du Gard'i klooster, [[Montpellier]], [[Cruas]], [[Cluny klooster]], [[Clermont-Ferrand]], Saint-Flour'i klooster, Saint-Geraud'i klooster, Sauxillanges' klooster, [[Limoges]], [[Charroux]], [[Poitiers]], [[Saintes]], [[Carcassonne]], [[Angers]], Marmoutiers'i klooster, [[Bordeaux]], [[Tours]], [[Toulouse]], [[Maguelone]], [[Nîmes]], [[Villeneuve-lès-Avignon]], [[Forcalquier]]), [[august]] 1095 – august [[1096]] # [[Bari]], [[oktoober]] [[1098]] == Vaimulike moraalinõuete rõhutamine == Urbanus II taunis [[september\|septembris]] [[1089]] [[Melfi]]s peetud [[sinod]]il vaimulike abielu, ilmikute [[investituur]]i ja [[simoonia]]t. Ta tunnustas [[tsölibaat]]i ja taunis ~~[[Piacenza]]s~~Piacenzas peetud sinodil [[konkubinaat]]i. Ta keelas ~~[[november\|~~novembris]] [[1095]] [[Clermont-Ferrand]]'is peetud kirikukogul vaimulikel olla ilmikutest [[suverään]]ide [[vasall]]id. Ta keelas vaimulike laste [[ordinatsioon\|ordineerimise]]. == Kuuria == Urbanus II-t peetakse Rooma [[kuuria]] tegelikuks rajajaks, kuna ühes tema [[1089]] avaldatud [[bulla]]s ilmub esmakordselt mõiste Rooma kuuria (''Curia Romana''). Ta ei kasutanud reformide läbiviimisel senist meetodit, mille alusel saatis paavst Roomast teistesse riikidesse reforme teostama ~~[[legaat\|~~legaadid]]. == Suhted Briti piiskoppidega == [[Canterbury peapiiskop]] [[Canterbury Anselm\|Anselm]] pidas ~~[[märts]]is~~märtsis [[1095]] Rockinghami kirikukogul paavsti tunnustava jutluse ja Urbanus II saatis talle [[pallium]]i. [[1097]] siirdus Anselm [[Itaalia]]sse, kus ta kohtus paavstiga. Ta osales koos paavstiga ~~[[oktoober\|~~oktoobris]] [[1098]] [[Bari]]s peetud [[sinod]]il. == Suhted Hispaania piiskoppidega == Urbanus II reorganiseeris kiriku Aragónis. Ta sätestas [[11. mai]]l [[1089]], et Huesca piiskopi asukohaks saab [[Jaca]] asemel taas [[Huesca]], mis oli muhameedlaste käest tagasi vallutatud. Ta taastas [[1088]] Toledo peapiiskopkonna, saatis peapiiskop Bernardo de Sediracile [[pallium]]i ja määras ta Hispaania [[priimas]]eks. Ta taastas [[Santiago de Compostela]] piiskopkonna ja [[5. detsember\|5. detsembril]] [[1095]] seadis selle paavsti protektsiooni alla. == Suhted Itaalia piiskoppidega == Urbanus II määras [[1092]] või [[1099]] Korsika piiskopkonna Pisa piiskopkonna [[sufragaanpiiskoopkond\|sufragaanpiiskopkonnaks]]. Ta andis [[1093]] [[pallium]]i Siracusa piiskopile Ruggerole. == Suhted Prantsuse piiskoppidega == Urbanus II peatas ~~[[märts]]is~~märtsis [[1095]] ~~[[Piacenza]]s~~Piacenzas peetud [[sinod]]il Lyoni peapiiskopi Hugues' volitused, kuna ta polnud ilmunud sinodile ja oli tauninud [[Prantsusmaa kuningas\|Prantsuse kuninga]] [[Philippe I (Prantsusmaa)\|Philippe I]] kooselu armukese Bertradaga. Ta määras [[1096]] Penne' piiskopiks Marbode (Marbodius). == Liturgilised otsused == [[Pilt:StatueUrbanII.jpg\|pisi\|Urbanus II monument [[Clermont-Ferrand]]'is. [[Henri Gourgouillon]], [[1898]].]] Urbanus II sätestas püha [[Nikolaus\|Nicolause]] mälestuspäevana [[9. mai]]. Ta sätestas, et vajaduse korral võib [[ristimine\|ristimise]] viia läbi naine, kuid ristimisel tuleb kasutada [[Kolmainsus]]e vormelit. Ta mõistis ~~[[november\|~~novembris]] [[1095]] Clermont-Ferrand'i kirikukogul hukka [[hostia]] kastmise armulauaveini sisse enne selle pakkumist usklikele [[armulauasakrament\|armulauasakramendi]] andmisel (''intinctio Panis''). == Teoloogilised vaidlused == Urbanus II mõistis [[märts]]is [[1095]] ~~[[Piacenza]]s~~Piacenzas peetud [[sinod]]il hukka [[Berengar Tours'ist\|Tours'i Berengari]] õpetuse. Ta pidas ~~[[oktoober\|~~oktoobris]] [[1098]] [[Bari]]s [[sinod]]i, kus Lääne-Euroopa piiskopid arutasid [[Kreeka]] piiskoppidega [[Filioque]] üle. == Munklus == [[Pilt:Eustache Lesueur - Saint Bruno aux pieds du pape Urbain II.jpg\|pisi\|vasakul\|Urbanus II koos [[kartuuslased\|kartuuslaste ordu]] rajaja püha Brunoga. [[Eustache Le Sueur]], [[1645]] ?.]] Urbanus II tunnustas regulaarkanoonikute tegevust. 147. rida: Ta lubas [[1094]] Passau piiskopil Ulrichil kasutada Göttweigi kloostris Benedictuse reeglit. Ta kinnitas [[29. november\|29. novembril]] [[1095]] [[Robert Molesmest\|Molesme Roberti]] institutsiooni ([[tsistertslaste ordu]]). Ta kutsus oma kunagise õpetaja [[kartuuslased\|kartuuslaste ordu]] rajaja Bruno Rooma. 153. rida: Ta andis privileege Salerno Trinità di Cava dei Tirreni kloostrile. Ta pühitses [[25. oktoober\|25. oktoobril]] 1095 [[Cluny klooster\|Cluny kloostri]] kiriku uue [[altar]]i ja andis kloostrile privileege. Ta pühitses [[1096]] sisse Saint-Flouri kloostri kiriku ja veel mitmete kloostrite kirikuid [[Prantsusmaa]]l. == Suhted juutidega == Urbanus II otsis kaitset [[juudid\|juudi]] päritolu [[Pierleoni]] suguvõsa valdustest. == Kanoniseerimised == Urbanus II kuulutas [[pühak]]uks 5 isikut. # [[Adelheid]], [[1097]] # [[Atilano]], [[1095]] # [[Erlembaldo Cotta]], [[mai]] 1095 # [[Nicolaus Peregrinus]], [[1098]] # [[Robert Chaise-Dieu'st]] 1095 171. rida: == Onupojapoliitika == Urbanus II onu Gervais de Châtillon'i poeg Manassès de Châtillon sai [[1096]] [[Reimsi peapiiskop]]iks. Ta määras [[1088]] oma onu Guy de Châtillon'i poja [[Odon de Châtillon (kardinal)\|Odon de Châtillon]]'i [[kardinal]]iks ja Ostia kardinalpiiskopiks. == Urbanus II kultuuriloos == Urbanus II pühitses [[1095]] [[Mende]]s sisse Saint Sauveur de Chiraci kiriku ja kiriku Cruas', [[1096]] Marmoutier'i basiilika, [[Carcassonne]]'is Saints-Nazaire-et-Celse kiriku, Saint-Flour'i kloostri kiriku ja [[1097]] basiilika [[Bari]]s. Ta tugines [[1091]] oma väidete õigustamisel [[Constantinuse kingitus]]ele. 187. rida: == Surm == Urbanus II suri [[29. juuli]]l 1099 ~~[[Rooma]]s~~Roomas. Salvador Miranda andmetel suri ta San Nicola in Carcere kirikus, [[Catholic Encyclopedia]] andmetel aga [[Pierleoni]] suguvõsale kuulunud kindluses. Ta maeti esmalt [[Lateraani basiilika]]sse ja hiljem [[Rooma Peetruse kirik]]usse. [[Leo XIII]] kuulutas ta [[14. juuli]]l [[1881]] õndsaks. Urbanus II mälestuspäev on 29. juulil. 292. rida: * [[Bernard Leib]]: ''Rome, Kiev et Byzance à la fin du XIe siècle: rapports religieux des Latins et des Gréco-Russes sous le pontificat d'Urbain II (1088–1099)''. New York, 1920. * [[Horace Kinder Mann]]: ''The Lives of the Popes in the Middle Ages. The Popes of the Gregorian Renaissance, St. Leo IX. to Honorius II., 1049–1130''. 1903. * [[Enrico Mazza]]: ''Il prefazio della Vergine Maria istituito da Urbano II''. "Marianum", 57, 1995, pp.  269–89. * [[Helmut Maurer]]: ''Ein päpstliches Patrimonium auf der Baar. Zur Lehnspolitik Papst Urbans II. in Süddeutschland''. "Zeitschrift für die Geschichte des Oberrheins" 118, 1970: 43–56. * [[Dieter Mertens]]: ''"Claromontani passagii exemplum": Papst Urban II. und der erste Kreuzzug in der Türkenkriegspropaganda des Renaissance-Humanismus''. B. Guthmüller, "Europa und die Türken in der Renaissance". Tübingen, 2000: 65–78. 299. rida: * [[Michel Parisse]]: ''Urbain II et la Lorraine''. E. D. Hehl, "Deus qui mutat tempora. Festschrift für Alfons Becker". Sigmaringen, 1987: 115–127. * [[Erhard Pascher]]: ''Die Privilegierung der Reformklöster Hirsau, St. Blasien und St. Paul durch Papst Urban II''. Salzburg, 1980. * [[Edith Pásztor]]: ''Per la storia del cardinalato nel secolo XI: gli elettori di Urbano II''. "Società, istituzioni, spiritualità. Studi in onore di Cinzio Violante", II. Spoleto, 1995, pp.  581–98. * [[Lucien Paulot]]: ''Un pape français: Urbain II''. Paris: 1903. * [[Paul Riant]]: ''Un Dernier triomphe d'Urbain II''. "Revue des questions historiques" 34, 1883: 247–254.

Urbanus II: erinevus redaktsioonide vahel