Urbanus II: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
8. rida:
| Sünnikuupäev = [[1042]] ?
| Sünnikoht = [[Châtillon-sur-Marne]] või [[Lagery]]
| Surmakuupäev = [[29. juuli]]
| Surmakoht = [[Rooma]]
|
}}
'''Urbanus II''' ('''Eudes de Châtillon''', '''Eudes de Lagery''', '''Odon de Lagery''', '''Odon de Châtillon''', ka '''Odo''', '''Ostia piiskop Otto'''; [[1035]] või [[1042]] – [[29. juuli]] [[1099]]) oli [[paavst]]
Eudes de Châtillon sündis 1042. aasta paiku (kirikuloolase [[J. N. D. Kelly]] väitel 1035. aasta paiku) [[Châtillon-sur-Marne]]'is või [[Lagery]]'s Châtillon'i senjööri Milon de Châtillon'i 4-lapselises peres noorimana. Tema onu Guy de Roucy (Guy de Châtillon) oli [[1033]] saanud [[Reimsi peapiiskop]]iks.
Eudes õppis [[Reims]]is [[kartuuslased|kartuuslaste ordu]] rajaja Bruno juures ja kaitses
Cluny abt Hugues saatis Eudes' Rooma ning soovitas teda [[Gregorius VII]]-le, kes määras ta [[1073]] [[kardinal]]preestriks, [[1078]] Ostia kardinalpiiskopiks, Velletri administraatoriks ja kardinalide kolleegiumi dekaaniks. Paavst saatis ta [[1082]] [[legaat|legaadina]] [[Prantsusmaa]]le. [[Saksa kuningas]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] lasi ta [[1083]] vangistada, kuid vabastas peatselt. Paavst saatis Eudes' [[1084]] legaadina [[Saksamaa]]le, kus ta pidas [[1085]] [[Quedlinburg]]is [[sinod]]i, millel mõisteti taas hukka [[vastupaavst]] [[Clemens III (vastupaavst)|Clemens III]]. Ta tagandas Saksamaal ametist vastupaavsti pooldajaid ja määras nende asemele ametisse Gregoriusele ustavaid [[vaimulik]]ke.
23. rida:
== Paavstiks saamine ==
Urbanus II valiti paavstiks [[pühapäev]]al [[12. märts]]il 1088 [[Terracina]]s, sest
Ajaloolase [[Horace Kinder Mann]]i järgi kogunes [[9. märts]]il 1088 Terracinas Santi Pietro e Cesario kirikusse 40 [[piiskop]]pi ja [[abt]]i ning paavstlik prefekt Benedetto. Kui nad olid kolm päeva paastunud ja palvetanud, kogunesid nad uuesti kirikusse. Tuscolo piiskop [[Giovanni Minuto]], Albano piiskop [[Pietro Igneo Aldobrandini]] ja Porto piiskop Giovanni teatasid [[Ambon (varakristlik kirik)|amboni]] juures [[vaimulik]]ele, et uueks paavstiks otsustati valida Eudes.
33. rida:
Urbanus II valitsemisajal jätkus [[Gregorius VII]] ajal alanud [[skisma]] [[vastupaavst]] [[Clemens III (vastupaavst)|Clemens III]]-ga. Urbanus II teavitas kristlikke võimukandjaid enda saamisest paavstiks ning püüdis veenda Gregorius VII-le ja [[Victor III]]-le truuks jäänud valitsejaid teda paavstina tunnustama.
Kuna
Clemens III kutsus paavsti Rooma [[sinod]]ile. Paavsti ja vastupaavsti vägede vaheliste lahingute tulemusena saatis võit paavsti mehi ning Urbanus II võis taas Rooma minna. Ta määras [[18. aprill]]il [[1089]] Konstanzi piiskopi Gebhard III ja Passau piiskopi Altmanni apostellikeks vikaarideks [[Saksamaa]]l. [[September|Septembris]] 1089 siirdus ta [[Melfi]]sse sinodile, kus ta mõistis hukka ilmikute [[investituur]]i. Ta naasis Rooma [[detsember|detsembris]], kuid pidi taas Lõuna-Itaaliasse minema, sest [[Saksa-Rooma keiser]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] tungis Itaaliasse. [[1093]]. aasta lõpus õnnestus paavstil Rooma tagasi pöörduda.
44. rida:
[[Pilt:CouncilofClermont.jpg|pisi|Urbanus II Clermont'i kirikukogul]]
{{Vaata|Esimene ristisõda}}
[[Bütsantsi keiser]] [[Alexios I]] saatis
Urbanus II kutsus [[27. november|27. novembril]]
Paavst reisis seejärel mööda
Urbanus II suri kaks nädalat pärast Jeruusalemma langemist ristisõdijate kätte, kuid ta ei saanud tollaste kommunikatsiooniolude tõttu sellest sündmusest teada.
55. rida:
Urbanus II toetas [[rekonkista]]t ja laiendas paavsti protektsiooni [[Pürenee poolsaar]]e alade üle.
Vici piiskop Berenguer Sunifred de Lluçà palus paavstil toetada rekonkistat [[Tarragona]] tagasivallutamiseks muhameedlaste käest. Ta saatis
== Suhted Bütsantsiga ==
Urbanus II vabastas
== Suhted Inglismaaga ==
[[Inglise kuningas]] [[William II]] jäi seoses [[skisma]]ga esialgu neutraalseks, kuid tunnustas Urbanus II-t
Urbanus II ei suutnud lahendada William II ja [[Canterbury peapiiskop]]i [[Canterbury Anselm|Anselm]]i vahelist vaidlust.
== Suhted Itaalia valitsejatega ==
Urbanus II sõlmis
Ta tunnustas [[Pisa]] [[
Paavsti soovil abiellus Toscana krahvinna [[Matilda Toscanast|Matilda]] 1089 hilisema [[Baieri hertsog]]i [[Welf II]]-ga.
== Suhted Kiievi-Venega ==
Urbanus II saatis [[1091]]
Suurvürsti õde ja Saksa-Rooma keisrinna Jevpraksia (Eupraxia) osales
== Suhted Prantsusmaaga ==
[[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe I (Prantsusmaa)|Philippe I]] lahutas oma abielu kuninganna Berthest ja abiellus [[15. mai]]l [[1092]] [[Anjou krahv]]i [[Foulque IV]] abikaasa Bertradega. Urbanus II andis
Paavst vabastas [[juuli]]s 1096 kuninga Nîmes'is peetud kirikukogul ekskommunikatsioonist, kuna kuningas oli vabandanud, kuid paavsti
== Suhted Taaniga ==
86. rida:
== Visiidid ==
# [[Melfi]], [[september]] – [[detsember]]
# Lõuna-Itaalia, [[1090]]–[[1093]]
#
#
# [[Bari]], [[oktoober]]
== Vaimulike moraalinõuete rõhutamine ==
Urbanus II taunis [[september|septembris]]
Ta keelas
Ta keelas vaimulike laste [[ordinatsioon|ordineerimise]].
== Kuuria ==
Urbanus II-t peetakse Rooma [[kuuria]] tegelikuks rajajaks, kuna ühes tema
Ta ei kasutanud reformide läbiviimisel senist meetodit, mille alusel saatis paavst Roomast teistesse riikidesse reforme teostama
== Suhted Briti piiskoppidega ==
[[Canterbury peapiiskop]] [[Canterbury Anselm|Anselm]] pidas
== Suhted Hispaania piiskoppidega ==
Urbanus II reorganiseeris kiriku Aragónis.
Ta sätestas [[11. mai]]l
Ta taastas
== Suhted Itaalia piiskoppidega ==
Urbanus II määras [[1092]] või
Ta andis [[1093]] [[pallium]]i Siracusa piiskopile Ruggerole.
== Suhted Prantsuse piiskoppidega ==
Urbanus II peatas
Ta määras
== Liturgilised otsused ==
[[Pilt:StatueUrbanII.jpg|pisi|Urbanus II monument [[Clermont-Ferrand]]'is. [[Henri Gourgouillon]], [[1898]]
Urbanus II sätestas püha [[Nikolaus|Nicolause]] mälestuspäevana [[9. mai]].
Ta sätestas, et vajaduse korral võib [[ristimine|ristimise]] viia läbi naine, kuid ristimisel tuleb kasutada [[Kolmainsus]]e vormelit.
Ta mõistis
== Teoloogilised vaidlused ==
Urbanus II mõistis [[märts]]is
Ta pidas
== Munklus ==
[[Pilt:Eustache Lesueur - Saint Bruno aux pieds du pape Urbain II.jpg|pisi|vasakul|Urbanus II koos [[kartuuslased|kartuuslaste ordu]] rajaja püha Brunoga. [[Eustache Le Sueur]], [[1645]] ?
Urbanus II tunnustas regulaarkanoonikute tegevust.
147. rida:
Ta lubas [[1094]] Passau piiskopil Ulrichil kasutada Göttweigi kloostris Benedictuse reeglit.
Ta kinnitas [[29. november|29. novembril]]
Ta kutsus oma kunagise õpetaja [[kartuuslased|kartuuslaste ordu]] rajaja Bruno Rooma.
153. rida:
Ta andis privileege Salerno Trinità di Cava dei Tirreni kloostrile.
Ta pühitses [[25. oktoober|25. oktoobril]] 1095 [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] kiriku uue [[altar]]i ja andis kloostrile privileege. Ta pühitses
== Suhted juutidega ==
Urbanus II otsis kaitset [[juudid|juudi]] päritolu
== Kanoniseerimised ==
Urbanus II kuulutas [[pühak]]uks 5 isikut.
# [[Adelheid]],
# [[Atilano]],
# [[Erlembaldo Cotta]], [[mai]] 1095
# [[Nicolaus Peregrinus]],
# [[Robert Chaise-Dieu'st]] 1095
171. rida:
== Onupojapoliitika ==
Urbanus II onu Gervais de Châtillon'i poeg Manassès de Châtillon sai
Ta määras
== Urbanus II kultuuriloos ==
Urbanus II pühitses
Ta tugines [[1091]] oma väidete õigustamisel [[Constantinuse kingitus]]ele.
187. rida:
== Surm ==
Urbanus II suri [[29. juuli]]l 1099
[[Leo XIII]] kuulutas ta [[14. juuli]]l [[1881]] õndsaks. Urbanus II mälestuspäev on 29. juulil.
292. rida:
* [[Bernard Leib]]: ''Rome, Kiev et Byzance à la fin du XIe siècle: rapports religieux des Latins et des Gréco-Russes sous le pontificat d'Urbain II (1088–1099)''. New York, 1920.
* [[Horace Kinder Mann]]: ''The Lives of the Popes in the Middle Ages. The Popes of the Gregorian Renaissance, St. Leo IX. to Honorius II., 1049–1130''. 1903.
* [[Enrico Mazza]]: ''Il prefazio della Vergine Maria istituito da Urbano II''. "Marianum", 57, 1995, pp.
* [[Helmut Maurer]]: ''Ein päpstliches Patrimonium auf der Baar. Zur Lehnspolitik Papst Urbans II. in Süddeutschland''. "Zeitschrift für die Geschichte des Oberrheins" 118, 1970: 43–56.
* [[Dieter Mertens]]: ''"Claromontani passagii exemplum": Papst Urban II. und der erste Kreuzzug in der Türkenkriegspropaganda des Renaissance-Humanismus''. B. Guthmüller, "Europa und die Türken in der Renaissance". Tübingen, 2000: 65–78.
299. rida:
* [[Michel Parisse]]: ''Urbain II et la Lorraine''. E. D. Hehl, "Deus qui mutat tempora. Festschrift für Alfons Becker". Sigmaringen, 1987: 115–127.
* [[Erhard Pascher]]: ''Die Privilegierung der Reformklöster Hirsau, St. Blasien und St. Paul durch Papst Urban II''. Salzburg, 1980.
* [[Edith Pásztor]]: ''Per la storia del cardinalato nel secolo XI: gli elettori di Urbano II''. "Società, istituzioni, spiritualità. Studi in onore di Cinzio Violante", II. Spoleto, 1995, pp.
* [[Lucien Paulot]]: ''Un pape français: Urbain II''. Paris: 1903.
* [[Paul Riant]]: ''Un Dernier triomphe d'Urbain II''. "Revue des questions historiques" 34, 1883: 247–254.
|