Rõhk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Rõhk
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib füüsika mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit [[Rõhk (keeleteadus)]]; muusika mõiste kohta vaata artiklit [[Rõhk (muusika)]].}}
{{toimeta}}
'''Rõhk''' on [[füüsikaline suurus]], mis võrdub pinnale risti mõjuva [[jõud|jõu]] ja [[pindala]] suhtega:
:<math>
p = \frac{F}{S}\,,
</math> kus
*p = rõhk
*F = jõud
*S = pindala.
 
'''Rõhk''' on [[füüsikaline suurus]], mis väljendub pinnaühikule selle [[normaal]]i sihis mõjuva [[jõud |jõuna]].<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 8. köide, 1995</ref> Kui jõud mõjub ühtlaselt [[tasapind |tasapinnale]], siis võrdub rõhk mõjuva [[jõud|jõu]] ja [[pindala]] [[jagatis]]ega:
Rõhu tähis füüsikalise suurusena on ''p'', mis tuleneb [[Ladina keel|ladina]] sõnast ''pressiō'' ("rõhk").
:<math> p = \frac{F}{S}\,, </math>
kus
:<math> p </math> on rõhk,
:<math> F </math> on tasapinnaga risti mõjuv jõud,
:<math> S </math> on pindala, millele jõud mõjub.
 
Rõhu tähis füüsikalise suurusena on ''p'', mis tuleneb [[Ladina keel|ladina keele]] sõnast ''pressiō'' ("rõhk").
Rõhu [[mõõtühik]]ühik [[SI-süsteem]]is on [[paskal]]. 1 paskal võrdub 1 ([[njuuton]]iga 1 [[Ruutmeeterruutmeeter |ruutmeetri]] kohta: <math>1 Pa = 1 \frac {N}{m^2}\,).</math> TeistesKasutusel süsteemides kasutatakseon ka teisi rõhuühikuid:, näiteks USAs on tarvitusel traditsiooniline jõunael ruuttolli kohta (''pound-force per square inch'', lühendinatähis ''psi''),; [[atmosfäärirõhk]]u mõõdetakse aga tihti [[Atmosfäär (ühik)|atmosfäärtorr]]ides (standardne atmosfäärirõhk maapinnal),või [[torr]]idesmillimeeter (​1⁄760 atmosfääri) võielavhõbedasammast |elavhõbedasamba millimeetrites]] (''mmHg''mm Hg).
 
Rõhu mõõteriistad on [[manomeeter]], [[baromeeter]] ja [[vaakummeeter]].
Kui [[välisjõud]] mõjub [[tahkis|tahkele]] [[keha]]le, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. [[Vedelik]]ud ja [[gaas]]id alluvad [[Pascali seadus]]ele.
 
== Rõhk eri keskkondades ==
==Pascali seadus==
Kui [[välisjõud]] mõjub [[tahkis|tahkele]] [[kehakehale]]le, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. [[Vedelik]]ud ja [[gaas]]id alluvadannavad [[Pascalineile mõjuva seadus]]elerõhu edasi kõikides suundades ühesuguselt.
{{Vaata|Pascali seadus}}
Vedelikud ja gaasid annavad neile mõjuva rõhu edasi kõikides suundades ühesuguselt.
 
==Vedelikusamba Vedeliku rõhk ühendatud anumates ==
{{Vaata|Vedelikusamba rõhk}}
 
==Ühendatud anumad==
{{Vaata|Ühendatud anumad}}
Kuna vedelikus on samal sügavusel rõhk ühesugune, siis sellest järeldub vedeliku [[tasakaal]]u tingimus ühendatud anumas. Paigalolevapaigaloleva ühtlase koostisega vedeliku vaba pind on suvalise kujuga ühendatud anumates samal kõrgusel.
 
Kui ühendatud anumatesse valada erineva tihedusega vedelikke, siis jääb rõhk samal sügavusel ikkagi ühesuguseks, kuid vedelikusammaste kõrgused on erinevad.
 
== Viited ==
== Archimedese jõud ehk üleslükkejõud ==
{{Viited}}
{{Vaata|Archimedese jõud}}
Vedeliku või gaasi rõhu suurenemine sügavuse kasvades põhjustab kehadele mõjuva üleslükkejõu olemasolu. [[Üleslükkejõud]] ehk [[Archimedese jõud]] mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub [[üleslükkejõud]] selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi [[kaal]]uga: Fa = m g = ρ V g, kus ρ on vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala ja g [[vaba langemise kiirendus]].
 
Archimedese jõud on [[raskusjõud|raskusjõule]] vastassuunaline.
 
== Vaata ka ==
* [[Helirõhk]]
* [[Hüdrauliline masin]]
* [[Hüdrostaatiline rõhk]]
* [[Hüdrostaatika]]
* [[Hüdrodünaamika]]
* [[Õhurõhk]]
{{Vaata|* [[Vedelikusamba rõhk}}]]
* [[Helirõhk]]
 
== Välislingid ==
* [https://real.edu.ee/failid/fyysika/8kl_opik_5_6.pdf Rõhk ja üleslükkejõud]
 
[[Kategooria:Termodünaamika]]