|
}}
}}
'''Esimene maailmasõda''' ('''I maailmasõda'''; tuntud ka kui ''Suur ilmasõda'', ''Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks'' ja ''I saksa sõda'') oli [[1914]]. aasta [[28. juuli]]st [[11. november|11. novembrini]] [[1918]] kestnud [[maailmasõda]]. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, tehesmis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja.<ref>Keegan 1998, lk 8.</ref><ref>Bade & Brown 2003, lk 167–168.</ref> Sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku (s.h erinevate genotsiidide ohvrid), misSee oli muuhulgas tingitud [[Teine tööstusrevolutsioon|sõdivate riikide poolt kasutatud kiiresti arenevast tehnoloogiast]] ja [[kaevikusõda|kaevikusõja]] käigus tekkinud kurnavast [[patiseis]]ust. See olika [[Sõdade loend hukkunute arvu järgi|ajaloo üks ajaloo verisemaidohvriterohkemaid konflikte]],:<ref pannesname="Will307" aluse/> suurtelesõjategevuse poliitilisteletagajärjel muutustele,hukkus seehulgasüle revolutsioonideleüheksa mitmetesmiljoni sõjassõduri osalenudja riikides.seitsme Sõjamiljoni lõpustsiviilisiku, lahendamatalisaks jäänudsuri riikidevahelisederinevate rivaliteedid[[genotsiid]]ide olidja kakskümmend1918. üksaasta aastat hiljem alanudpuhkenud [[TeineHispaania maailmasõdagripp|TeiseHispaania maailmasõjagripi pandeemia]] ühekstõttu põhjuseks.<ref>Willmottveel 2003,umbes lk50 307kuni 100 miljonit inimest.</ref>
Sõjas osalesid kõik maailma [[suurvõim]]ud,<ref>Willmott 2003, lk 10–11.</ref> kes jagunesid vastavalt [[Esimese Maailmasõja liitlasväed|liitlasteks]] (põhines [[Kolmas Prantsuse Vabariik|Prantsusmaast]], [[Vene keisririik|Venemaast]] ja [[Briti impeerium|Suurbritanniast]] koosneval [[Antant|Antandil]]) janing [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ningja [[Austria-Ungari]] poolt juhitud [[Keskriigid|Keskriikideks]]. Kuigi Itaalia oli olnud koos Saksamaa ja Austria-Ungariga [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] liige, ei ühinenud ta keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt.<ref>Willmott 2003, lk 15</ref> Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid,: näiteksliitlastega ühinesid liitlastega teiste hulgasnäiteks [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]], [[Jaapani keisririik|Jaapan]] ja [[Ameerika Ühendriigid]], ning Keskriikidega [[Osmanite riik]] ja [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria]].
Sõja päästis valla [[Franz Ferdinand|Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi]] [[Austria ertshertsog Franz Ferdinadi atentaat|tapmine]] [[Sarajevo]]s [[Jugoslavism|Jugoslaavia natsionalisti]] [[Gavrilo Princip]]i poolt 1914. aasta 28. juunil. TapmiseAtentaadi tagajärjel esitas Austria-Ungari poolt Serbia kuningriigile esitatudultimaatiumi, ultimaatiummis tekitas Euroopas [[Juuli kriis|diplomaatilise kriisi]].<ref>Taylor 1998, lk 80–93</ref><ref>Djokić 2003, lk 24</ref> Serbia ei nõustunud tingimusi täitma ja 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Järgnevate nädalate jooksul kisti keerulise sõjaliste liitude võrgustiku tõttu sõtta kõik Euroopa suurriigid ja konflikt levis edasi üle maailma.
2829. juulil kuulutas Austria-UngariVenemaa SerbialeSerbia sõja ja järgmisel päeval kuulutas Venemaatoetuseks välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsioonüldmobilisatsiooni väljakuulutamine 30. juulil. 31. juulil alustasid üldmobilisatsiooni Saksamaa esitasja Austria-Ungari. seepealeSaksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja seetõttu1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale 1. augustil sõja. Olles [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa]] oli nelikümmend aastat tagasi toimunud [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud [[Elsass-Lotring]]i Saksamaale loovutama. Tingituna antud kaotuse vihastkaotusest ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa soovitoetusekst kohaselt 12. augustil välja üldmobilisatsiooni, millelemisjärel järgneskuulutas Saksamaa Prantsusmaale 3. augustiljuulil Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaalesõja.
Saksa-Prantsuse piir oli mõlemalt poolt kõvasti kindlustatud, mistõttu tungis Saksamaa [[Schlieffeni plaan]]i järgi peale läbi neutraalse [[Belgia]] ja [[Luksemburg]]i, rünnates Prantsusmaad põhja pooltpõhjast. Belgia neutraalsuse mitteaustamise tõttu kuulutas Suurbritannia Saksamaale 4. augustil sõja.<ref>Evans 2004, lk 12</ref><ref>Martel 2003, lk xii ff</ref> Pärast Saksa pealetungi nurjumist [[Marne'i lahing]]u tagajärjel muutus sõjategevus [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]] [[kurnamissõda|kurnamissõjaks]], milles [[kaevikusõda|rindejooned]] kuni 1917. aastani ainult vähesel määral liikusid. [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] tungis Venemaa Austria-Ungari vastu edukalt peale, kuid [[Venemaa sissetung Ida-Preisimaale (1914)|venelaste sissetung Ida-Preisimaale]] peatati sakslaste poolt [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi]] ja [[Esimene Masuuria järvede lahing|esimese Masuuria järvede lahingu]] tagajärjel. 1914. aasta novembris ühines keskriikidega [[Osmanite riik]], avades uued rinded [[Kaukaasia rinne|Kaukaasias]], [[Mesopotaamia rinne|Mesopotaamias]] ja [[Palestiina rinne|Palestiinas]]. 1915. aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria, samuti ühinesid liitlastega 1916. aastal Rumeenia ja 1917. aastal Ameerika Ühendriigid.
1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus [[veebruarirevolutsioon|revolutsiooni tagajärjel]] kokku, [[Oktoobrirevolutsioon|teine revolutsioon sama aasta novembris]] ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama [[Brest-Litovski rahuleping]]u, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit. Pärast 1918. aasta kevadel [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]] edukalt alanud [[Kevadpealetung|Saksa pealetungi]], koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes [[Sajapäevane pealetung|paljude järjestikuste pealetungidega]] sakslased lõplikult tagasi. [[Villa Giusti vaherahu|4. novembril 1918]] nõustus Austria-Ungari vaherahuga ja [[Compiègne'i vaherahu|11. novembril]] nõustus vaherahu sõlmima ka [[Novembrirevolutsioon|siseriiklikus kriisis]] olev Saksamaa, mille tulemusel lõppes sõda liitlasvägede võiduga.
Esimene maailmasõda oli märkimisväärne murdepunkt nii poliitilises, majanduslikus, kultuurilises kui ka sotsiaalses mõttes. Sõja lõpuks või vahetult pärast lõppu lakkasid eksisteerimast [[Saksa keisririik]], [[Vene Keisririik]], [[Austria-Ungari]] ja [[Osmanite riik]]. RiigipiiridSamuti joonistatijaotati mitmelvõitjate poolvahel ümber,ära milleendised tulemusena[[Saksamaa tekkiskolooniad]]. võiSõja taastatilõppu Euroopaspeetakse üheksaka iseseisvat riiki19. Samutisajandil jaotatialanud võitjate[[teise vaheltööstusrevolutsiooni|Teine äratööstusrevolutsioon]] endisedja ''[[SaksamaaPax kolooniadBritannica]]'' perioodide lõpuks. [[1919. aasta Pariisi rahukonverents]]il esitassurus [[Suur Nelik]] (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) kaotajatele peale oma tingimusedrahutingimused, millest tuntuim on Saksamaaga sõlmitud [[Versailles' rahuleping]].<ref>Gerwath Tulevikus2006, analoogsetelk 3323–3342.</ref> Diplomaatiliste lepingute ja puhkenud revolutsioonide/vabadussõdade tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Analoogsete konfliktide ärahoidmiseks tulevikus moodustati [[Rahvasteliit]]. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine pikemas perspektiivis, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|Teiseteise maailmasõja]] põhjusteks.<ref name="Will307">Willmott 2003, lk 307.</ref>
[[Pilt:Europe 1914.jpg|pisi|[[Euroopa]] poliitiline kaart aastal 1914. Kaardil eristatud neutraalsed riigid, [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] riigid ja [[Antant|Antandi]] riigid]]
|
