Erinevus lehekülje "Hellenism" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 14 baiti ,  8 kuu eest
P
resümee puudub
P (HC: Kategooria:Hellenism uus sortimisvõti: " ")
P
 
Mõiste hellenism võeti kasutusele [[19. sajand]]il, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt.
 
Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. ''[[Polis]]ed'' kaotasid oma senise tähenduse ja hakkasid alluma suurriikide valitsejale. Hellenistliku valitseja võim hakkas sarnanema idamaise omaga (absoluutne kuuletumine ja enda jumalikustamine). Tekkis [[valitsejakultus]].
 
Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid [[loodusteadused]] ja [[filosoofia]], kreeka keel (''koinee'' = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekibtekkis elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnade välisilmedLinnad muutusid kreekataolisteksvälisilmelt kreekalikeks. Kõikidel uuslinnadel oli korrapärane kavastus, linnatänavad ristuvadristusid 90° nurga all ja moodustavadmoodustasid korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad [[Aleksandria]] ([[Egiptus]]), [[Antiookia]] ([[Süüria]]) ja [[Pergamon]] ([[Väike-Aasia]]).
[[Image:ancientlibraryalex.jpg|thumb|right| [[Aleksandria raamatukogu]]]]
==Aleksandria==
Hellenismiajastu suurim linn oli Egiptuse Aleksandria, mille elanike arv oli üle ühe miljoni. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu piirkondlike valitsejate soosingule. Eriti paistsid sellega silma Egiptuse [[Ptolemaioste dünastia|Ptolemaios]]ed. Aleksandriasse rajati Muusade tempel – [[Aleksandria Museion]] – millest kujunes suur kuningate poolt ülal peetavülalpeetav kultuuri ja teaduse keskus, kuhu valitsejad kutsusid silmapaistvamaid poeete ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Museioni juurde rajatud rikkalik [[Aleksandria raamatukogu]] sisaldas enamvähemenam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Seal tegeldi käsikirjade ulatusliku ümberkirjutamise ja sellega seonduva filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu korraldajate ja juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad poeedid ja õpetlased: raamatukogu kataloogidele (''pinakes'') pani aluse filoloog ja õukonnalüürik [[Kallimachos]], juhatajatena aga toimisid hellenismiaja kuulsaim eepik [[Apollonios Rhodoselt]], silmapaistev astronoom, geograaf ning ajaloolane [[Eratosthenes]] [[Kyrene]]st jt.
 
Hellenismiajastul omandas alates [[2. sajand eKr|2. sajand]]istsajandist eKr]] suure tähtsuse [[Pergamon]] [[Väike-Aasia]]s, Kreekas aga püsis, eriti filosoofiakeskusena, endiselt olulisena [[Ateena]].
 
Hellenismi ajalõik oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika ([[Eukleides]], [[Ptolemaios]] jt); füüsika ([[Archimedes]] jt), Ptolemaios pidas kosmose keskkohaks maakera ja koostas maakaardi.
Filosoofias ei arutletud enam kodaniku vooruste üle, vaid kuidas maailmariigis (kaoses) õnnelik olla ja saavutada hingerahu.
 
Religioonis kujunesid uut laadi uskumused, ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes algas jumalate samastamine (uskuda võis ka kõiki vanu jumalaid). Religioonist kadusid kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, mis asendusid [[müsteeriumikultus|müsteerium<nowiki/>ikultus]]<nowiki/>tega.
 
== Vaata ka ==
100 517

muudatust