Linnade allakäik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:BrokenPromises JohnFekner.jpg|pisi|Linnade lagunemine USA-s]]
'''Linnade allakäik''' (linnade lagunemine, linnade mädanemine) on protsess, mille käigus varem hästi toiminud linn kaotab muutunud majandus- ja sotsiaalolude tõttu palju elanikke ning jääb lagunema ja vananema. Selline protsess toob endaga kaasa väga palju sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme.
Kõige sagedasemad on taolised nähtused vanades [[tööstuslinn]]ades, kus tööstuse tegutsemise ajal oli linn jätkusuutlik, aga pärast [[deindustrialiseerimine|deindustrialiseerimist]] langeb linn depressiooni. Näitena võib välja tuua USA linna [[Detroit]]i. Linnade allakäik toob endaga kaasa rahvastiku vähenemise, elanikkonna muutused, suure töötuse, killustunud perekonnad ning suure kuritegevuse. Rahvaarvu vähenemise tõttu jäävad paljud hooned tühjaks ja neid ei hooldata ega parandata ning need jäävad lagunema, tekitades kõledat ja eemalepeletavat linnamaastikku <ref>Iannone, P., A., 2014. Seeking Balance: Philosophical Issues in Globalization and Policy Making. Transaction Publishers. Transaction Publishers. United States of America, lk 135 (ISBN 1412854431, ISBN 9781412854436)</ref>. 1970.–1980. aastatest alates on linnade allakäiku seostatud peamiselt läänemaailma linnadega, Põhja-Ameerika ja mõningate Euroopa piirkondadega. Tol perioodil tehtud struktuurimuutused [[maailmamajandus]]es, transpordis ja poliitikas viisid majanduse ja sotsiaaltingimuste drastiliste muutusteni, mis põhjustasid linnade allakäigu teket <ref>Urban Sores: On the Interaction Between Segregation, Urban Decay, and Deprived Neighbourhoods, by Hans Skifter Andersen. ISBN 0-7546-3305-5. 2003.</ref>.
[[Pilt:Fàbrica abandonada al Tossal (Alcoi).JPG|pisi|Tehas Hispaanias aastal 2011]]
Linnade allakäigu tagajärjed on vastupidised sellele, mis toimub enamikus Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides ja mujal maailmas, kus linnad üldiselt arenevad ja on jätkusuutlikud. Linnade allakäik avaldub peamiselt [[perifeeria|perifeersetes]], linnaäärsetes [[slumm]]ides, samas kui kesklinnas ja kesklinna elamurajoonides säilivad kõrged kinnisvara hinnad ja rahvaarv aina kasvab. Paljudes Suurbritannia ja Põhja-Ameerika linnades esineb sageli nähtust, kus valge rassi esindajad liiguvad ära neist piirkondadest, kus elab palju mustanahalisi, et minna elama äärelinnadesse ja linnast välja <ref>Jackson, Kenneth T. (1985). Crabgrass Frontier: The Suburbanization of the United States. New York: Oxford University Press. ISBN 0-19-504983-7.</ref>. Linnade allakäigu üheks iseloomulikuks tunnuseks on linnade lagunemine, mis mõjutab seal elavaid inimesi nii visuaalselt, psühholoogiliselt
Linnade allakäimisel pole üht kindlat põhjust, vaid seda põhjustavad omavahel seoses olevad sotsiaal-majanduslikud tingimused, näiteks linnade planeerimine, kohaliku elanikkonna vaesus, linna läbitavus maantee või raudtee kaudu<ref>The Power Broker: Robert Moses and the Fall of New York, by Robert Caro, p.522.</ref>, [[valglinnastumine]], kinnisvara eest kõrgema tasu nõudmine <ref>How East New York Became a Ghetto by Walter Thabit. ISBN 0-8147-8267-1. Page 42.</ref>, sisserände piiramine <ref>Comeback Cities: A Blueprint for Urban Neighborhood Revival By Paul S. Grogan, Tony Proscio. ISBN 0-8133-3952-9. Published 2002. pp. 139-145.</ref>.
11. rida ⟶ 13. rida:
[[Pilt:PS South.JPG|pisi|Hüljatud pumbajaam Armeenias]]
==Ajalugu ==
[[Tööstusrevolutsioon]]ist ehk tööstuslikust pöördest (18. sajandi lõpp – 19. sajandi algus) alates hakkasid paljud inimesed kolima maalt linna, et leida endale töökoht, kuna paljud linnast väljas asunud tehased asendasid [[manufaktuur]]se tootmise vabrikutootmisega ja inimtööjõudu kasutati järjest vähem. Toimus [[linnastumine]], mis tõi endaga kaasa rahvaarvu plahvatusliku kasvu ehk ülelinnastumise. [[Ülelinnastumine]] tõi endaga kaasa
Seejärel toimusid linnades muutused [[Transport|transpordis]], üha enam hakkasid inimesed kasutama ühistranspordi asemel isiklikku sõiduvahendit, mis oli palju mugavam kui kindlaid liine sõitvad bussid ja rongid. Selle tulemusena kadus mõnest linnast ühistransporditeenus. Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] lõppu hakkasid paljud poliitikud pooldama äärelinnade arendamise ideid ning toetasid eeslinnastumist, suunates maksudest tuleneva raha eeslinnade infrastruktuuri rajamiseks.
18. rida ⟶ 20. rida:
==Linnade allakäik Eestis==
Linnade allakäik pole puudutamata jätnud ka Eestit. Selliste asundustena, kus on aset leidnud linnade
==Vaata ka==
|