Linnade allakäik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Linnade allakäik''' (linnade lagunemine, linnade mädanemine) on protsess, mille käigus varem hästi toiminud linn kaotab muutunud majandus- ja sotsiaalolude tõttu palju elanikke ning jääb lagunema ja vananema. Selline protsess toob endaga kaasa väga palju sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme.

Kõige sagedasemad on taolised nähtused vanades [[tööstuslinn]]ades, kus tööstuse tegutsemise ajal oli linn jätkusuutlik, aga pärast [[deindustrialiseerimine|deindustrialiseerimist]] langeb linn depressiooni. Näitena võib välja tuua USA linna [[Detroit]]i. Linnade allakäik toob endaga kaasa rahvastiku vähenemise, elanikkonna muutused, suure töötuse, killustunud perekonnad ning suure kuritegevuse. Rahvaarvu vähenemise tõttu jäävad paljud hooned tühjaks ja neid ei hooldata ega parandata ning need jäävad lagunema, tekitades kõledat ja eemalepeletavat linnamaastikku <ref>Iannone, P., A., 2014. Seeking Balance: Philosophical Issues in Globalization and Policy Making. Transaction Publishers. Transaction Publishers. United States of America, lk 135 (ISBN 1412854431, ISBN 9781412854436)</ref>.

Linnade allakäigu tagajärjed on vastupidised sellele, mis toimub enamikus Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides ja mujal maailmas, kus linnad üldiselt arenevad ja on jätkusuutlikud. Linnade allakäik avaldub peamiselt [[perifeeria|perifeersetes]], linnaäärsetes [[slumm]]ides, samas kui kesklinnas ja kesklinna elamurajoonides säilivad kõrged kinnisvara hinnad ja rahvaarv aina kasvab. Paljudes Suurbritannia ja Põhja-Ameerika linnades esineb sageli nähtust, kus valge rassi esindajad liiguvad ära neist piirkondadest, kus elab palju mustanahalisi, et minna elama äärelinnadesse ja linnast välja <ref>Jackson, Kenneth T. (1985). Crabgrass Frontier: The Suburbanization of the United States. New York: Oxford University Press. ISBN 0-19-504983-7.</ref>. Linnade allakäigu üheks iseloomulikuks tunnuseks on linnade lagunemine, mis mõjutab seal elavaid inimesi nii visuaalselt, psühholoogiliselt, kui ka füüsiliselt. Nimelt peavad inimesed elama maha jäetud kruntide ja hoonete ning lagunevate majade keskel, mis mõjub rusuvalt. Lisaks on tühjad hooned ohtlikud kogukonnale, tuues kaasa kuritegevust, kuna mahajäetud majad meelitavad kohale kurjategijaid ja vandaalitsejate jõuke <ref>[http://leadershipfoundations.org/activity/serviceforadults/ Dallas Leadership Foundation’s Neighborhood Association Collaborative, Dallas, Texas] Vaadatud 22.11.2014</ref>.

[[Tööstusrevolutsioon]]ist ehk tööstuslikust pöördest (18. sajandi lõpp – 19. sajandi algus) alates hakkasid paljud inimesed kolima maalt linna, et leida endale töökoht, kuna paljud linnast väljas asunud tehased asendasid [[manufaktuur]]se tootmise vabrikutootmisega ja inimtööjõudu kasutati järjest vähem. Toimus [[linnastumine]], mis tõi endaga kaasa rahvaarvu plahvatusliku kasvu ehk ülelinnastumise. [[Ülelinnastumine]] tõi endaga kaasa hulgaliseltrohkesti probleeme ja muutis linnad majanduslikult haavatavaks. Mitmed uurimused on näidanud, et alad, mis kannatavad tööstusliku allakäigu (kõrge töötus, vaesus, lagunev keskkond) käes, ei taha areneda <ref>Lupton, R. and Power, A. (2004) The Growth and Decline of Cities and Regions. CASE-Brookings Census Brief No.1</ref>.

Linnade allakäik pole puudutamata jätnud ka Eestit. Selliste asundustena, kus on aset leidnud linnade lagunemiselelagunemisega sarnane protsess, võib näitena välja tuua Ida-Virumaal asuvad [[Sirgala]] ja [[Viivikonna]]. Tegemist on kahe väikese külaga, mis rajati 1960. aastatel Ida-Virumaa kaevanduste kõrvale. Need olid mõlemad [[Kohtla-Järve]] linnaosad. Mõlemad külad olid veel 1980-ndatel täis elu, külades tegutsesid lasteaiad ja koolid. Lisaks oli olemas söökla, pood, klubi ja ka haigla. Külade peale oli kokku elanikke ligikaudu 5000 inimest. Kui Eesti 1990-ndatel vabaks sai, algas sealne allakäik. Kaevandused ja karjäärid suleti, hinnad kerkisid ning elanikud hakkasid küladest lahkuma. TänaseksTänapäevaks on mõlemast külast järele jäänud väga räämas ja lagunenud hoonetega kohad, kus elab kokku umbes 100 elanikku<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-oitsvatest-toostuslinnakutest-on-saanud-lagunevad-kolkad?id=63683374 Õitsvatest tööstuslinnakutest on saanud lagunevad kolkad] Vaadatud 22.11.2014</ref>. 2017. aastal liideti need küladena [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]]aga.