Erinevus lehekülje "Ural (arvuti)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Mudelid Ural-1 kuni Ural-4 põhinesid [[elektronlamp]]idel. Hilisem seeria Ural-11 kuni Ural-14 kasutas [[pooljuht]]e.
 
[[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] 1959. aasta 2. novembril käivitatud Ural-1 oli [[Eesti]] esimene elektronarvuti. Sellel arvutil oli käsustikus 29 instruktsiooni, kiiruseks 100 tehet sekundis, sisselugemine perforeeritud lindilt 4500 arvu minutis ja mälu 1024 36-bitist sõna. Arvuti võttis enda alla 90–100 m<sup>2</sup> põrandapinda.<ref>Alo Lõhmus: [http://www.tarbija24.ee/?id=182456&print=1 "Informaatik ennustab arvutitele peatset kadu"] Postimees, 2. november 2009</ref> Ural-1 asus [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]]s või Ülikooli 18a majas ja kingiti mõned aastad hiljem pärast parema arvuti saamist [[Nõo Reaalgümnaasium|Nõo Keskkoolile]].<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/maailm-aastatel-1959-ja-1960?id=50914333 "Maailm aastatel 1959 ja 1960"] Eesti Päevaleht, 20. november 1999</ref> <ref name="Tõravere"/>
 
Tõenäoliselt tuletati Urali nimest eesti keelde sõna "raal", mis arvutiajastu tulekul jäi kasutuselt alla sõnale "arvuti".
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Tõravere">[https://www.to.ee/to50/arvutid_ja_programmeerimine.htm Tõravere observatoorium: Arvutid ja programmeerimine]</ref>
}}
 
[[Kategooria:Arvutid]]