Jakob Knopken: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Jakob Knopken oli Liivimaa esimese luterliku jutlustaja ja teoloogi [[Andreas Knopken]]i noorem vend, kes pärines, nagu vendki, [[Saksimaa]]lt [[Sonnenburg]]ist. Ta õppis koos oma vennaga [[Treptow]]' koolis, kus rektoriks oli hilisem reformaator [[Johannes Bugenhagen]] ning oli aastatel [[1508]]–[[1509]] oli ta Treptowis jutlustaja. Mõni aasta hiljem sai temast [[Riia]] [[Riia Peetri kirik|Peetri kiriku]] jutlustaja. Temast sai ka [[Saksa ordu]] preestervend. [[1517]]. aastal sai temast ka Riia toomkapiitli liige ning Riia Peetri kiriku kirikhärra. Kuna Jakob ise pidas jumalateenistusi [[Riia toomkirik]]us, siis pidi Peetri kirikus jutlusi pidama tema [[vikaar]], kelleks Jakob kutsus oma venna Andrease. [[1521]]. aasta lõpus sai ta endale uue prebendi, kuid järgmisel aastal määrati ta uuesti Peetri kiriku ülevaatajaks, sest sealne uus kirikhärra, toomhärra [[Hildebrand Lutke]], oli reisinud välismaale.
Esialgu olid Knopkeni vaated ilmselt pigem katoliiklikud, kuid venna mõjul, kes alates [[1521]]. aasta sügisest Riias uut usuõpetust jutlustama hakkas, kujunesid ka tema vaated reformaatorlikeks. Ta asus oma venda katoliiklike toomhärrade ja teiste vaimulike eest kaitsma, kuid sattus seetõttu ise surve alla ning põgenes tõenäoliselt [[1522]]. aasta II poolel Liivimaalt. Ta asus [[Wittenberg]]i, niisiis oli ta üheselt valinud luterluse. Sellest hoolimata püüdis ta oma toomhärrakohta säilitada ning kirjutas selles asjus 1523.
Jakob Knopken on ainus teadaolev Liivimaa toomhärra, kes usulistel põhjustel oli kapiitlist sunnitud lahkuma.
| |||