Žonglöör (keskaeg): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. juuli 2019, kell 13:51

Žonglöör oli keskajal rändav muusik ja meelelahutaja, kes valdas mitmesuguseid etenduskunste. Nad rändasid ringi kas üksinda või väiksemas seltskonnas ning teenisid elatist lauldes, trikke tehes ja musitseerides.

Žonglööre peeti ühiskonna heidikuteks ja neil puudus kiriku õnnistus.

Nad võisid ühineda ka rändmuusikute vennaskondadega, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus oli võimalik omandada ka muusikaharidust.

Etümoloogia

Sõna on jõudnud eesti keelde prantsuskeelse jongleur vahendusel ladina keelest, milles joculator (sõnast iocus 'ajaviide', 'nali'^[1]) tähistas kutselist naljategijat ja meelelahutajat^[2].

Tänapäeval

Tänapäeval nimetetakse žonglööriks tsirkuses esemete manipuleerimisega ja žongleerimisega esinevat osavus- ja tasakaalukunstnikku^[3].

Vaata ka

Viited

Välislingid

[1] ttps://www.etymonline.com/word/joculator

[2] ttps://www.merriam-webster.com/dictionary/joculator

[3] ttps://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%C5%BEongl%C3%B6%C3%B6r&F=M

[1]

[2]

[3]