P
resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus |
||
1. rida:
'''Vedelkristallkuvar''' ehk '''LCD-kuvar''' (ingl
==Vedelkristallid <ref name="iBZpL" /> ==
10. rida:
| width=125 | [[Pilt:LiquidCrystalDisplay-field on.jpg|150px]]
|-
| width=125 |Elektriväli puudub,
| width=125 |Elektrivälja mõjul asetuvad kristallid välja suunda ja valgus läbi ei pääse
|}
18. rida:
==Tööpõhimõte<ref name="LhqrZ" />==
LCD-seadises asub vedelkristalliline aine õhukese, umbes 10 [[mikromeeter|µm]] paksuse kihina kahe klaasplaadi vahel. Selleks et vedelkukihi läbipaistvust saaks
Valguse polariseerimiseks on kummagi klaasplaadi välisküljel fooliumist polarisaator, mis laseb talle langevast valgusest läbi ainult valguse seda osa, mis võngub polarisatsioonitasandis. Klaasplaatide sisepinnale on tekitatud ühesuunalise töötlemisega (söövitamisega, harjamisega) rööbitised vaod. Niisugune pind sunnib külgnevaid nemaatilisi kristalliosakesi asetuma ühes kindlas sihis piki pinda. Vastaspinna juures on vagude siht
[[Pilt:LCD-Layers.svg|pisi| Peegeldava numbernäidiku kihid
38. rida:
==Peegelduva valgusega LCD-näidik==
Pingestamata (neutraalses) seadises pääseb polariseeritud valgus takistamatult läbi mõlema polarisaatori, sest
Et kuva oleks nähtav ka pimedas ja kontrast piisav, kasutatakse tagantvalgust, enamasti
Monokromaatilised (must-valged) LCD-näidikud on kasutusel nt kellades, taskukalkulaatorites jm patareitoitega seadmetes. Niisuguse tagantvalgustuseta näidiku energiatarve on sedavõrd väike, et toiteallikaks võib olla väike [[päikesepatarei|päikeseelement]].
48. rida:
===Värviline LCD-ekraan===
Värvilised vedelkristallekraanid töötavad samadel põhimõtetel, aga iga värviline piksel (pildielement)
== Passiiv- ja aktiivmaatrikskuvar ==
LCD-kuvari pikslid moodustavad maatriksi, s.o ridade ja veergude kaupa korrastatud kogumi. Varasema passiivmaatriksi asemel, mis tekitas võrdlemisi lahja ja inertse kujutise, kasutatakse värvikuvarites ja
LCD-kuvari ekraani piksleid aktiveeritakse ristuvate rea- ja veeru- tüürelektroodide abil, millele antakse järgemööda tüürsignaalid. Seetõttu saab korraga juhtsignaali üksainus piksel, ülejäänud peavad meeles pidama eelmises kaadris saadud oleku. Seda ülesannet täidabki TFT-[[väljatransistor]], säilitades piksli heledusele vastava elektrilaengu kaadriperioodiks. Võrreldes passiivmaatrikskuvariga, kus transistorlüliti asemel oli ainult kondensaator, tagab TFT-struktuur palju suurema kontrastsuse ja toimekiiruse.
Lihtsates LCD-näidikutes pole tüürmaatriksit vaja, sest iga märk või märgielement (nt digitaalkella iga numbrisegment) saab
== Aktiivmaatrikstehnikad ==
61. rida:
===TN-tehnika ===
TN
TN-paneelidele on omane kiire reageerimine ja väike energiatarve, kuid piiratud vaatenurk (mitte üle 150°), väike kontrastsus ja värviedastuse sõltuvus vaatenurgast.
87. rida:
|Advanced super-IPS||AS-IPS||2002||Hea läbipaistvus||130/250||Suurem kontrastus, mis on lähedane S-PVA-le
|-
|IPS-provectus||IPS-Pro||2004||Suur kontrastsus||137/313||Avaram värviruum ja suurem kontrastsus, võrreldav
|-
|IPS alpha||IPS-Pro||2008||Suur kontrastsus|| || IPS-Pro järgmine põlvkond
105. rida:
|Horizontal IPS||H-IPS||2007||Veelgi parem kontrastsus ja laiem vaatenurk, värvid jäävad muutumatuks kogu laias vaatenurgas (tänu NEC-i polarisatsioonikilele Advanced True Wide Polarizer)
|-
|Enhanced IPS||e-IPS||2009||Parem pikslite läbipaistvus, mis võimaldab kokku hoida tagantvalguseks kuluvat energiat; suurem diagonaalne vaatenurk;
|-
|Professional IPS||P-IPS||2010||3×10-bitise värvisügavusega on värvitoonide arv viidud 1,07 miljardini ja sellega parandatud värviedastust
113. rida:
{|class="wikitable" style="font-size:90%"
|+
!width="12%"|Nimetus
!Tähis
126. rida:
|Super-advanced SFT||SA-SFT||2002|| Hea pikslite läbipaistvus || 1,4 korda suurem maksimaalne heledus kui A-SFT korral
|-
|Ultra-advanced SFT||UA-SFT||2004||Suur kontrastsus|| 1,2
|}
=== MVA ===
Firma Fujitsu esitas 1996. aastal oma VA-aktiivmaatriksit: piksli väljalülitatud olekus paiknevad vedelkristallid teise polarisaatori suhtes risti (VA – ''Vertical Alignement'',
VA-tehnika edasiarendus MVA (''Multi-Domain Vertical Alignment'', 1996) sisaldab TN- ja IPS-tehnika tugevaid külgi. Tulemuseks on lai vaatenurk, sügav must (ristvaates) ja kiire valgelt mustale üleminek tänu spetsiaalsele kiirendustehnikale. MVA puudusteks S-IPS-tehnikaga võrreldes on detailide kadumine pildi tumedates kohtades ja värvitasakaalu ning kontrastsuse sõltuvus vaatenurgast – kui see ületab 30° ristsihist, muutuvad veidi värvitoonid ja ka must muutub tumehalliks.
142. rida:
=== PLS ===
PLS (''Plane-to-Line Switching'') on IPS-tehnika edasiarendus Samsungilt (2011), mis pakub paremat pikslite läbipaistvust
==Reaktsioonaeg ja vaatenurk==
149. rida:
LCD-paneelide inertsust iseloomustavad tootjad üldiselt reaktsiooniajaga, mis kulub üleminekuks mustalt valgele või üleminekuks ühelt hallväärtuselt teisele (GTG, ''grey-to-grey''). Reaalse värvikujutise korral kestavad üleminekud siiski märksa kauem – IPS-paneelidel kuni kaks korda, MVA-paneelidel veelgi veidi rohkem. Sellest lähtudes võib rahuldavaks lugeda paneeli reaktsiooniaega 6–8 ms.
LCD-kuvarite puuduseks oligi esialgu pikslite pikk reaktsiooniaeg (16 ms või rohkem) ja sellest tulenevad moonutused, seda eriti kiire liikumise edasiandmisel. Täiustatud paneelitehnoloogiaga
LCD-kuvarite sagedasema puudusena tuuakse esile ka kitsast vaatenurka, milles värviedastus on püsiv ja musta tase hea. Mitmete tehniliste täiustustega on praegusaegsete kuvarite vaatenurk viidud tootjaandmete kohaselt kuni 178 kraadini.
==Tagantvalgustus ==
LCD-pildielemendid ise valgust ei kiirga (erinevalt nt [[plasmateler|plasmapaneeli]] pikslitest). LCD-elemendid (nende värvifiltritega alampikslid) muutuvad nähtavaks ainult neid läbiva valguse arvel. Läbiv valgus absorbeerub vähemal või suuremal määral vedelkristallides, millest jääb mulje, nagu helendaksid pildielemendid ise. LCD-paneelides annavad valgust LCD-maatriksi taga asetsevad valgusallikad.
Valgus peab jagunema üle kogu ekraani pinna võimalikult ühtlaselt. Seda saavutatakse lampide suure arvuga ja nende valguse hajutamise teel difuusorpinna abil.
Valgusallikateks olid LCD-kuvarites pikka aega[[luminofoorlamp|luminofoorlambid]], alates 2010.
=== CCFL-tagantvalgustus ===
Luminofoorlampidest kasutatakse tagantvalgustuseks külmkatoodiga ehk huumlahenduskatoodiga luminofoortorusid (lühend CCFL, ''Cold Cathode Fluorescent Lamp''). Niisugune toru erineb tavalisest luminofoortorust selle poolest, et elektroodidel puudub hõõgniit. Külmkatoodtorus kutsub huumlahenduse esile elektroodide (katoodi ja anoodi) vahele rakendatav
=== LED-tagantvalgustus ===
178. rida:
* pikem tööiga.
<gallery
Pilt:Hintergrundbeleuchtung mit Kaltkathodenröhren.JPG|Tagantvalgustus CCFL-torudega
Pilt:LCD-Hintergrundbeleuchtung mit Edge-LEDs.JPG|LED-tagantvalgustus äärtelt
185. rida:
==Ajaloost==
Vedelkristallide väändnemaatilise
==Vaata ka==▼
*[[Lamekuvar]]▼
*[[Kineskoopkuvar]]▼
==Viited==
195. rida ⟶ 199. rida:
<ref name="GVZ7X">[http://www.nec-lcd.com/en/technology/sft_wide_color.html Super Fine TFT technology]</ref>
}}
▲==Vaata ka==
▲*[[Lamekuvar]]
▲*[[Kineskoopkuvar]]
== Välislingid ==
|