Röntgenikiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Wilhelm Conrad Röntgen]] avastas röntgenikiirguse nimetatust teadlastest sõltumatult. Ta vaatles röntgenikiirgust esimest korda [[Würzburgi Julius Maximiliani Ülikool]]i füüsikainstituudis hilisel reede õhtul [[8. november|8. novembril]] [[1895]], kui teenindavat personali enam majas ei olnud. Elektronkiiretoru lähedal helendas [[fluorestsents|fluorestseerus]] selle töötamise ajal [[baariumplaatinatsüaniid]]ist ekraan. Helendus ei lakanud ka siis, kui ta toru musta papiga kinni kattis. Järgnenud seitsme palavikulise nädala jooksul, mil Röntgen harva laborist lahkus, selgus, et põhjuseks on kiirgus, mis lähtub sirgjooni mööda gaaslahendustorust, see heidab varje, magnet ei kalluta seda kõrvale ja palju muud. [[28. detsember|28. detsembril]] [[1895]], esitas Röntgen avaldamiseks töö pealkirjaga "Über eine neue Art von Strahlen".<ref name="KMtSZ" /><ref name="3LsYx" />

Röntgenikiirguse puhul mõõdetakse veel kiirguse ioniseerimisvõimet [[SI-ühikud|SI -ühikutes]] [[kulon]]it kilogrammi kohta. [[Röntgen]] (R) on iganenud traditsiooniline [[kiiritatus]]e ühik, mis vastab kiiritatusele, mis tekitab ühikulise elektrostaatilise laengu kuupsentimeetris kuivas õhus (1,00 [[Röntgen|R]] = 2,58×10–4 [[kulon|C]]/kg).

* [[Ekvivalentdoos]] ''= neeldunud doos × kiirguse kaalufaktor''. Neeldunud doos on võrdeline neeldunud energiaga. Kiirguse kaalufaktor röntgenikiirguse, [[gammakiirgus]]e ja [[beetakiirgus]]e jaoks on 1. Ekvivalentdoosi ühik on [[siivert]] tähisega "Sv" rootsi füüsikfüüsiku [[Rolf Maximilian Sievert]]i järgi.

Röntgenikiirguse detekteerimisel on ka suur tähtsus [[radioaktiivsus|radioaktiivsete ainete]] uurimisel ja [[astronoomia|astronoomial]]s. [[Difraktsioonivõre]] tööpõhimõtte abil saab röntgenikiirgusega uurida kristallide siseehitust ([[röntgenstruktuuranalüüs]]). Samuti kasutas röntgenikiirgust edukalt eelmise sajandi alguses [[Henry Moseley|H.Moseley]] uurides erinevate [[keemiline element|keemiliste elementide]] [[aatom]]ite ehitust. Ta leidis keemiliste elementide aatomeid suure energiaga elektronidega pommitades (kiire elektron lööb tuumale lähimast elektronkihist elektroni välja, mille täidab peagi elektron välimistest kihtidest, kiirates iseloomulikku ehk karakteerset röntgenkiirguströntgenikiirgust) kindla seaduspärasuse, Moseley seaduse -– vastava keemilise elemendi poolt kiiratav karakteerne (just sellele keemilisele elemendile omane) röntgenikiirgus on kindlas seoses elementide järjekorranumbriga [[Z]] ehk oleneb üksnes [[aatomituum]]as olevast laengust. Ta leidis, et Z ongi tuuma laengu arv, millest sõltuvad sisekihi elektronide kiirguse lainepikkused. Selle abil parandas ja selgitas ta [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]i, kinnitas füüsika poolepealt [[keemia]] seisukohti, seletades faktiliselt, katsetega tolleaegsete tippfüüsikute [[Niels Bohr|N.Niels Bohri]], [[Ernest Rutherford|E.Ernest Rutherfordi]] ja [[Antonius van den Broek]]i ettekujutusi, mudeleid ja [[hüpotees]]e aatomi ehituse kohta.

* [http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=720&idr=i-n-2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 inimene.ee] – kiirutushaigusestkiiritushaigusest