Kuldkala: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2019}}
{{See Artikkel|kalast|Tähtkuju|Kuldkala (tähtkuju)}}
[[Pilt:Goldfish.jpg|thumb]]
5. rida ⟶ 6. rida:
 
== Üldiseloomustus ==
 
Nad elavad ainult [[akvaarium]]ides ilukaladena. Kuldkala on lihtne ja odav pidada ning ta sobib suurepäraselt ka algajale akvaristile. Sellegipoolest on kuldkalal oma erivajadused ja tema eest tuleb kogu ta elu õigesti hoolt kanda. Kuldkalad on külmaveekalad, nad on suhteliselt vastupidavad ja kohanduvad kergesti erinevate vetega. Neid on keelatud kasutada söödana. Looduses ei saaks kuldkala ise väga hästi hakkama – suurel [[sabauim]]el praktilist otstarvet ei ole ja oma kirka värvi tõttu oleks ta vaenlastele väga kergesti nähtav. Kui oma lemmiku eest hästi hoolitseda, võib ta elada 15 (dekoratiivvormid) kuni 25 (harilik kuldkala) aastat vanaks. Teadaolevalt vanim kuldkala Fred elas 41-aastaseks. Samas – nii majesteetlikku ikka saab harilik kuldkala jõuda ainult tiigis, sest aastatega hakkab ta vajama järjest rohkem hapnikku ja akvaariumis võib järgneda aeglane lämbumine. Seepärast on koduakvaariumis ehk mõttekam pidada teisi kuldkalavorme: [[teleskoopkala]], [[shubunkin]], [[oranda]] jt. Teatavasti elab looduses nii parvekalu kui ka üksi elavaid kalu, kuldkala kuulub viimaste hulka. Kuid samas ei eksisteeri mitte kuskil looduses kuldkala sellisel kujul nagu akvaariumis harjutud nägema. Kaaslase lisamisel akvaariumisse võib soovitud tulemuse asemel tekkida kalal hoopis stress. Kaaslase puudumisest või igavusest, kuidas seda keegi nimetab, kuldkalal päris kindlasti aga stressi ei teki. Kuldkala on hea sõber kõigile.
 
12. rida:
 
== Hooldus ==
 
Kuna kuldkala on külmaveekala, siis nende akvaariumisse – kui hoolitseda selle eest, et vesi oleks toasoe (16–18°) – soojendit üldjuhul väga vaja pole. Küll aga vajavad need kalakesed palju hapnikku (365 cm<sub>2</sub> õhuga kokku puutuvat veepinda ühe kalasentimeetri kohta), mistõttu õhupump on pea kohustuslik aksessuaar. Kindlasti peaks kuldkala akvaariumis olema ka palju taimi, näiteks tuntuim akvaariumitaim [[vallisneeria]], [[vesikatk]], [[vesikuusk]], sagittarius, ning valgustus (mõeldud eelkõige selleks, et taimed saaks [[fotosüntees]]i teostada, kaladel endil tegelikult eraldi valgust vaja pole). Mugav akvaarium peaks olema umbes meetri pikkune, kuldkalasid mahub sinna päris mitu. ''Carassius auratus'' asustab akvaariumi kõiki tasandeid.
 
24. rida ⟶ 23. rida:
 
== Paljunemine ==
 
Kuldkalade sigimisaeg jääb kevadesse – märtsi või aprilli. See on tegelikult ainuke aeg, kui kuldkalade sugu saab määrata – emase kõht läheb [[kalamari|marjast]] pungi ja isase kehale tekivad valged laigud. Kui mari on heidetud ja [[viljastamine|viljastatud]], tuleb see panna rohkete taimedega, umbes 21° veega kudemisakvaariumisse – muidu söövad tulevased lapsevanemad selle ära. Kalakesed peaksid kooruma 5–7 päeva pärast, alguses on meenutavad nad pisikesi taimevarte külge kinnitunud karvakesi. Nad alustavad aktiivset toitumist kolmandal elupäeval, seni ammutavad nad toitaineid marjaterast koorumisel kaasasolevast rebukotist.
 
== Liigid ==
Kogu maailmas on sadakond liiki kuldkalu. On aretatud üsna mitmesuguseid vorme, näiteks harilik kuldkala (levinuim{{lisa viide}} ja vahestehk siiamaani armastatuim{{lisa viide}} kuldkala tõug, kes on meeldivalt tolerantne ja tagasihoidlike nõudmistega ühekordse [[sabauim]]ega akvaariumikala), [[loorsaba]] (on oma nime saanud hiiglasliku ja väga õrna sabauime tõttu), teleskoop (suured ja lühinägelikud silmad, väga suur värvivalik) ja [[lõvipea]] (omapärane krobelise puhetunud pea ja ilma seljauimeta kalaliik). On olemas isegi musta värvi kuldkalu, mis ei sarnane tegelikult üldse hariliku kuldkalaga. Mainida tasub veel, et kahekordse sabauimega kuldkala vormid ([[komeetkala]], loorsaba, teleskoobid, lõvipea, taevasilm ehk [[tähelugeja]]) kipuvad olema õrnemad kui harilik kuldkala ja teised tavalise sabauimega isendid.
 
Kogu maailmas on sadakond liiki kuldkalu. On aretatud üsna mitmesuguseid vorme, näiteks harilik kuldkala (levinuim ja vahest siiamaani armastatuim kuldkala tõug, kes on meeldivalt tolerantne ja tagasihoidlike nõudmistega ühekordse [[sabauim]]ega akvaariumikala), [[loorsaba]] (on oma nime saanud hiiglasliku ja väga õrna sabauime tõttu), teleskoop (suured ja lühinägelikud silmad, väga suur värvivalik) ja [[lõvipea]] (omapärane krobelise puhetunud pea ja ilma seljauimeta kalaliik). On olemas isegi musta värvi kuldkalu, mis ei sarnane tegelikult üldse hariliku kuldkalaga. Mainida tasub veel, et kahekordse sabauimega kuldkala vormid ([[komeetkala]], loorsaba, teleskoobid, lõvipea, taevasilm ehk [[tähelugeja]]) kipuvad olema õrnemad kui harilik kuldkala ja teised tavalise sabauimega isendid.
 
[[Kategooria:Kalad]]