Erinevus lehekülje "Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (pisitoimetamine)
P
{{ravi}}
'''Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid'''<ref name="SO2PR" /> ehk '''mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid'''<ref name="WHYQh" /> ehk '''mittesteroidsed põletikuvastased ained''' (lüh '''MSPVA''') ([[inglise keel|inglise]] ''non-steroidal anti-inflammatory drugs'', lüd ''NSAIDs'') on ravimpreparaatide rühm, mida kasutatakse nii humaan[[meditsiin]]is kui ka [[veterinaaria]]s.<ref name="EGkPB" />
 
Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidne põletikuvastane ravim.
 
Mittesteroidsed põletikuvastased ained on enim kasutatavad [[ravimid]] – iga päev tarvitab neid 30 miljonit [[inimene|inimest]] <ref name="tNwye" /> [[valu]], [[põletik]]u ja [[palavik]]u korral. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui ka [[retseptiravim]]eid.
– iga päev tarvitab neid 30 miljonit [[inimene|inimest]] <ref name="tNwye" /> [[valu]], [[põletik]]u ja [[palavik]]u puhul. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui ka [[retseptiravim]]eid.
 
==Toimemehhanismid==
*COX-2 – selektiivsed MSPVA-d: [[etorikoksiib]], [[tselekoksiib]], [[valdekoksiib]] jt.
 
===LevinuimadLevinumad MSPVA-d===
* ([[humaan-ATC süsteem]]i kood M01AG) fenamaadid – tolfenaamhape;
* (M01AH) koksiibid – tselekoksiib, etorikoksiib, nabumetoon, nimesuliid;
* (M01AC) oksikaamid – püroksikaam, lornoksikaam, meloksikaam;
* (M01AE) propioonhappe derivaadid – [[ibuprofeen]], [[naprokseen]], [[ketoprofeen]];
* (N02BB) pürasolooni derivaadid;
* (N02BA) [[salitsülaadid]] – atsetüülsalitsülaat;
* (M01AB) äädikhappe derivaadid – indometatsiin, [[diklofenak]].
[[Veterinaar-ATC süsteem]]i koodidele lisatakse ette Q-täht, näiteks ATCvet kood oksikaamide rühma kuuluval [[meloksikaam]]il on QM01AC06.
 
Kõrvaltoimed olenevad nii indiviidist, tema tervislikust seisukorrast kui ka tarvitavast ravimipreparaadist, levinumad soovimatud kõrvatoimed on toimed
*[[seedetrakt]]ile: isutus, kõhuvalu, iiveldus, mao limaskesta erosioonid, peptiline haavand, perforatsioon, seedetrakti verejooks, aneemia, kõhulahtisus;
*[[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonnale]]: arütmia, hoiatatakse müokardiinfarkti ja tromboosriski eest;
*[[neerud]]ele: tursed, vedelikupeetus, [[hüpertensioon]], vererõhku alandavate ravimite toime alanemine, hüperkaleemia, [[neerupuudulikkus]], [[glomerulonefriit]];<ref name="5dMkk" /><ref name="XUgDD" />
*[[kesknärvisüsteem]]ile: segasusseisund, peavalu, pearinglus, depressioon, krambiläve alanemine, aseptiline meningiit, fataalne koljusisene verejooks;
*[[kesknärvisüsteem]]ile: gestatsiooniaja pikenemine, sünnitegevuse aeglustumine;
*[[ülitundlikkus]]: vasomotoorne riniit, bronhospasm, urtikaaria, hüpotensioon, šokk
*[[surm]] (Ameerika Ühendriikides on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis)<ref name="3qHUL" />.
 
Täpsed MSPVA-de tarvitamisega seotud surma põhjused pole selged, surmasid seostatakse kardiovaskulaarsüsteemi talitlusega ja surmasid ei võimalda mitte kõik MSPVA-d ühesuguselt, on neid, mille arvel suurem kogus surmasid ja teistel vähem. Selliste populaarsete valuvaigistite, nagu aspiriin, ibuprofeen, diklofenak ja naprokseen jt kõrvaltoimete tõttu sureb uuringute põhjal [[Suurbritannia]]s 2000 inimest aastas ja USA-s isegi 16 500 patsienti aastas.
 
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis)<ref name="3qHUL" />.
 
[[Osteoartroosiravim]] Vioxx (toimeainega [[rofekoksiib]]) oli üsna lühikest aega populaarne ravim ([[Eesti Ravimiamet]] registreeris rofekoksiibi osteoartroosi raviks 1999. aasta oktoobri lõpus ja see ravim jõudis Eesti [[apteek]]idesse detsembris)<ref name="XCse3" /> ja selle tarvitajate numberhulk tõusis ruttu 80 miljonini, kuid nüüdseks on see erinevatel põhjustel, nagu seotus 38 000 tarvitaja [[surm]]aga, müügilt eemaldatud<ref name="c2Y43" />.
 
==Viited==
 
==Kirjandus==
* Ravimiinfo bülletään, [http://www.sam.ee/sites/default/files/documents_old/bullet04.pdf MORFIINMorfiin JAja TEISEDteised OPIAADIDopiaadid VÄHIVALUvähivalu RAVISravis], oktoober 1995, nr 4 (sõltumatu väljaanne)
* John L. Wallace, [http://physrev.physiology.org/content/88/4/1547 Prostaglandins, NSAIDs, and Gastric Mucosal Protection: Why Doesn't the Stomach Digest Itself?], Physiological ReviewsPublished 1 October 2008Vol. 88no. 1547-1565DOI: 10.1152/physrev.00004.2008, veebiversioon (vaadatud 04.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Alar Irs, Riina Salupere, Väino Sinisalu, [http://www.eestiarst.ee/static/files/093/ea1006lk417-422.pdf Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ohutu kasutamine], Eesti Arst 2010; 89(6):417–422, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)
112 137

muudatust