Idarinne (Teine maailmasõda): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
400. rida:
===Sõjategevus Läänemere sõjatandril ===
[[2. veebruar]]ist kuni [[26. juuli]]ni toimunud [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] pealetungil Saksa [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwale]] ja strateegiliselt olulisele [[Narva]] linnale surus Punaarmee operatsioon rinde [[Narva jõgi|Narva jõeni]] eesmärgiga purustada armeegrupp Narwa ning tungida [[Tallinn]]a ja [[Pärnu]]ni. Nõukogude 2. löögiarmee eelväed lõid veebruaris jõe läänekaldale Riigiküla, Siivertsi-Vepsküla ja Krivasoo sillapead. Järgnenud pealetungid ebaõnnestusid saksa ja [[20. eesti diviis|eesti]] üksuste visa vastupanu tõttu. Nõukogude vägede suvine Narva pealetung viis linna vallutamiseni 25. juulil, sundides Saksa vägesid taanduma [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]].
{{vaata|Narva lahing (1944)}}, ''[[Eesti Teises maailmasõjas]], [[Leningradi rinne]], [[Armeegrupp Narwa]]''
NSV Liidu ja Soome [[Jätkusõda|Jätkusõja]] positsioonisõda lõppes [[9. juuni]]l 1944, mil Nõukogude Liit alustas rindel suurpealetungi, nõudes Soome tingimusteta kapituleerumist. Pealetung sumbus peatselt Soome edukates tõrjelahingutes Tali-Ihantalas, Viiburi lahel ja Äyräpää-Vuosalmel (25. juuni 1944 – 9. juuli 1944). 1944. aasta juuli lõpuks oli Soome juhtkond jõudnud seisukohale, et Soome ei suuda edasi võidelda, samas oli Soome rindelõik võidukale [[Punaarmee]]le kõrvaline ja sidus liiga suuri jõude. Peamine sõjategevus toimus Kesk-Euroopas, kus [[6. juuni]]l olid lääneliitlased maabunud Prantsusmaal, [[Normandia dessant|Normandia dessandiga]].
[[File:RedArmy19Aug31Dec44.jpg|pisi|Punaarmee pealetungisuunad 1944. aasta 19. augustist 31. detsembrini]]
407. rida:
[[12. august]]ini toimusid [[Tannenbergi liin]]il rasked [[Sinimägede lahingud]]. Punaarmee suurpealetungi peatasid III. SS-Soomuskorpuse koosseisus 11. SS-diviis "Nordland", 23. SS-diviis "Nederland", 4. SS-Brigaad "Langemarck" ja 20. Eesti SS-diviis ning XXVI ja XXXXIII armeekorpus. [[22. august]]il pidas raskeid võitlusi Tartu rindel SS-rünnakubrigaad "Wallonie" SS-Sturmbannführer [[Leon Degrelle]] juhtimisel.
[[File:Eastern Front 1943-08 to 1944-12.png|pisi|Idarinde pealetungisuunad ajavahemikul august 1943 – detsember 1944]]
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}, ''[[Sinimägede lahing]], [[Tannenbergi liin]], [[1. Balti rinne]]''
1944. aasta augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal Saksa rindest läbi jõudes [[Pihkva-Ostrovi operatsioon]]i tulemusel, [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] – [[Pankjavitsa]] – [[Laura]] joonele. [[2. Löögiarmee]] tõmmati Narva rindelt välja ja paigutati ümber Eesti kagurindele.
25. augustil, pärast [[Tamsa lahing]]ut alustas Punaarmee rünnakut Tartule kolmes suunas. 28. augustinil tõmbusid Saksa väed tagasi oma kaitsepositsioonile [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] – [[Koiva|Koiva jõe]] joonele.
Saksa idarinne rebenes samal ajal kõigist suundadest. Eestisse jäämise korral ähvardas väegruppi Nord äralõikamine Wehrmachti peajõududest, kuid Hitler ei tahtnud taandumisest kuuldagi. Eesti kaitsmise lootusetuses veendunud väegrupi juhtkond alustas siiski saladuskatte all vägede väljatõmbamist Eestist. Septembri algul tegi Soome väljalangemine sõjast ka Hitlerile selgeks, et tal pole enam võimalik Eestit kaitsta.▼
{{vaata|Tartu lahing (1944)}}
▲Saksa idarinne rebenes samal ajal kõigist suundadest. Eestisse jäämise korral ähvardas väegruppi Nord äralõikamine Wehrmachti peajõududest, kuid Hitler ei tahtnud taandumisest kuuldagi. Eesti kaitsmise lootusetuses veendunud väegrupi juhtkond alustas siiski saladuskatte all vägede väljatõmbamist Eestist. Septembri algul tegi Soome väljalangemine sõjast ka Hitlerile selgeks, et tal pole enam võimalik Eestit kaitsta. 11. septembril 1944 said korralduse taganemiseks [[väegrupp Nord]] ja [[armeegrupp Narwa]], kes pidid jalgsimarsil lahkuma üle [[Viljandi]] Lätti, nende mehhaniseeritud väeosad aga üle [[Rakvere]] ja [[Paide]] [[Pärnu]]ni ja sealt edasi laevadega Saksamaale. Tagalaüksused pidi evakueeritama [[Tallinna sadam|Tallinna]] ja [[Paldiski sadam]]ate kaudu.
Riia operatsiooni käigus hõivasid Punaarmee väed 14.–23. septembril 1944 osa [[Valgamaa]]st koos [[Valga]] linnaga, osa [[Viljandimaa]]st ning suure osa [[Põhja-Läti]]st. [[14. september|14. septembril]] algas Punaarmee suurte soomusjõudude ja suurtükiväe toetusel pealetungi Väiksel Emajõel, sihiga tungida üle [[Valga]] [[Riia laht|Riia laheni]] ning lõigata Eestis asuvad Saksa üksused väegrupi põhijõududest ära. Kuigi sakslased osutasid ründajatele visa vastupanu ning aeglustasid nende edasitungi, suutsid Riia peale tungivad punaväe üksused Saksa kaitsest läbi murda. Saksa vägesid ees ootav katastroof muutus järjest ilmsemaks, ning [[16. september|16. septembril]] andis Hitler lõpuks loa väed Eestist välja tõmmata, käivitades taandumisoperatsiooni "Aster".
{{vaata|Läti Teises maailmasõjas}}, ''[[Kuramaa kott]], [[Väegrupp Kurland]]''
{{vaata|Operatsioon Doppelkopf}}, ''[[Operatsioon Cäsar]]''
| |||