Georadar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
viitamine korda, v-o olla valesti tehtud, vt arutelu |
||
15. rida:
*hüdroloogias
*arheoloogias
Lisaks kasutatakse seda ka maanteede olukorra hindamisel <ref name="
==Tööpõhimõte==
[[Pilt:VIY3 GPR.jpg|pisi|Erinevate sagedusaladega georadari antennid]]
Lihtsustatult öeldes koosneb georadar kahest antennist, millest üks antenn on [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetlainete]] saatjaks ja teine antenn lainete vastuvõtjaks. Georadarite emiteeritavate elektromagnetlainete sagedus jääb maapõue süvauuringute puhul mõnekümne MHz juurde ning maapinnalähedaste kihtide ja objektide uuringu puhul mõne GHz juurde (kasutatavad sagedused on 50–1500 MHz). Keskkonda saadetud elektromagnetlained peegelduvad pinnases leiduvatelt [[Keskkonna heterogeensus|heterogeensustelt]] (erinevate [[Dielektrik|dielektriliste]] omadustega kehadelt, suurematelt kividelt ja [[Kiht (geoloogia)|kihtide]] [[Põiksus|katkestuspindadelt]]) ning maapinnale saabununa registreeritakse vastuvõtuantenniga. Registreeritud peegeldunud lained kannavadki informatsiooni keskkonna siseehituse kohta. Kui georadarist välja saadetud elektromagnetlaine jõuab keskkonnas oleva heterogeensuseni, saadetakse osa energiast peegeldunud laine kujul maapinnale tagasi, osa energiast kandub läbi keskkonna ja osa energiast saadetakse sõltuvalt pinna siledusest keskkonnas eri suundadesse ehk toimub energia hajumine. Signaali amplituud väheneb keskkonnas peegeldudes sõltuvalt keskkonna dielektrilistest omadustest, keskkonna paksusest ja [[elektrijuhtivus]]est. Kihi või objekti paksuse vähenedes väheneb ka peegeldunud laine amplituud. [[Laine amplituud]]i vähenemine sõltub lisaks kihi paksusele ka lainepikkusest ja keskkonna dielektrilistest omadustest. Peegeldunud laine amplituudi saab iseloomustada [[peegeldustegur]]i ja selle absoluutväärtuse ruudu abil (|<math> R^{2} </math> |) <ref name="
[[Pilt:LINE21.jpg|pisi|Georadari sügavusprofiil. Pildil on hästi nähtavad peegeldused pinnase erinevatelt kihtidelt ja objektidelt. Objekte iseloomustavad koonilised peegeldused]]
Peegeldunud laine amplituud sõltub olulisel määral keskkondade magnetilistest ja dielektrilistest omadustest, mis kontrollivad keskkonna elektromagnetilist takistust. Elektromagnetilist takistust mõõdetakse valemiga:
65. rida:
<ref name="Mustassaar">Mario Mustassaar 2009 "Georadari peegelduste korreleerimine kivimi füüsikaliste omadustega ning radari kasutusvõimalustest pinnakatte paksuse uuringutel: Võhmuta lubjakivimaardla" Tartu Ülikool</ref>
<ref name="KKT">A. Jõeleht, J. Plado, M. Mustassaar 2010 "Georadar maapõueuuringutel" Keskkonnatehnika, lk 32–34</ref>
<ref name="
<ref name="
<ref name="Basics">K. Takahashi, Jan Igel, Holger Preetz, Seiichiro Kuroda, 2012, "Basics and Application of Ground-Penetrating Radar as a Tool for Monitoring Irrigation Process", InTech</ref>
}}
| |||