Karl Pärsimägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
27. rida:
1937. aasta [[Postimees|Postimehest]] võib lugeda teadet, et neli Tartu kunstnikku, teiste hulgas Karl Pärsimägi, sõidavad üheks kuuks Pariisi. Ilmselt oli tal siiski algusest peale plaan jääda suurlinna kauemaks, mida võimaldas õppimine ja ahjukütjatöö kunstikoolis [[Académie de la Grande Chaumière]].<ref name=":0">Kerttu Männiste, näituse "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades" saatetekst, 2016</ref> Majanduslike raskuste kiuste töötas kunstnik pingeliselt ning esitas 1939. aastal oma loomingu esimese kokkuvõtte [[Tallinna Kunstihoone]]s nn kuue kunstniku näitusel.
Hoolimata katseist kodumaale tagasi pöörduda jäi kunstnik [[II maailmasõda|II maailmasõja]] sündmustele jalgu. 1941. aastal Pärsimägi arreteeriti [[Gestapo]] poolt ning ta viidi [[Drancy]] koonduslaagrisse, sealt aga Oświęcimi. Tema arreteerimise põhjuste kohta ei ole kindlat informatsiooni. Ta ei olnud juut, kuid ta võis proovida aidata mõnda juudist sõpra või kuuluda Prantsuse vastupanurühma, samuti võis põhjuses olla seksuaalne orientatsioon{{lisa viide}}. Kunstiloolane [[Mai Levin]] on nimetanud vahistamise põhjusena NSV Liidu kui Saksamaale vaenuliku riigi kodakondsust<ref name="levin">[[Mai Levin]] [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Pärsimägi hukati järgneval aastal.
== Looming ==
1930. aastate keskel harrastas muidu maalijana tegutsenud Pärsimägi [[Puulõige|puulõiget]], ka värvilist ning värvisäravaid [[Monotüüpia|monotüüpiaid]].<ref>Mai Levin. Pariisi õhk. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015</ref>
Pariisi perioodil avaldas Pärsimäele tugevat mõju [[Henri Matisse]]'i ja [[Paul Cézanne]]'i hilislooming, teda on nimetatud "Tartu Matisse'iks"<ref name="levin" />. Pärsimäe [[Akvarell|akvarellid]] on suureks kontrastiks tema jõulise joone ja koloriidiga maalidele. Akvarellid on maalitud õrnades ja pehmetes toonides, nagu pintsel oleks vaevalt värvi ja paberit puudutanud. Linnavaadete puhul köitsid teda Pariisi tuntuimad paigad ja ehitised, nii-öelda turismiobjektid. Maalitud seeria on jäädvustatud ühest ja samast paberiplokist tõmmatud lehtedele, mille Pärsimägi hiljem oma kodumaale saatis. Näib, et tema taotluseks oli jagada kodustega oma reisimuljeid ja Pariisi õhku, mille kiireks jäädvustamiseks oli akvarell sobivaim tehnika.<ref name=":0" />
Lühikeseks jäänud elueale vaatamata on Karl Pärsimäe loomingule pärand ulatuslik. 1966. aastal ilmunud näitusekataloogis fikseeris kunstiteadlane [[Eha Ratnik]] üle 500 Pärsimäe teose mille hulgas oli maale, akvarelle, joonistusi, [[monotüüpia]]id ja [[Puulõige|puulõikeid]].<ref name="levin" />
==Teoseid==
| |||