Karl Pärsimägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
19. rida:
| Auhinnad =
}}
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}{{allikad}}
 
'''Karl Pärsimägi''' ([[11. mai]] [[1902]] Võrumaa, [[Oe]] küla, Sika talu – [[27. juuli]] [[1942]] [[Oświęcimi koonduslaager]]) oli eesti [[maalikunstnik]].
 
27. rida:
1937. aasta [[Postimees|Postimehest]] võib lugeda teadet, et neli Tartu kunstnikku, teiste hulgas Karl Pärsimägi, sõidavad üheks kuuks Pariisi. Ilmselt oli tal siiski algusest peale plaan jääda suurlinna kauemaks, mida võimaldas õppimine ja ahjukütjatöö kunstikoolis [[Académie de la Grande Chaumière]].<ref name=":0">Kerttu Männiste, näituse "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades" saatetekst, 2016</ref> Majanduslike raskuste kiuste töötas kunstnik pingeliselt ning esitas 1939. aastal oma loomingu esimese kokkuvõtte [[Tallinna Kunstihoone]]s nn kuue kunstniku näitusel.
 
Hoolimata katseist kodumaale tagasi pöörduda jäi kunstnik [[II maailmasõda|II maailmasõja]] sündmustele jalgu. 1941. aastal Pärsimägi arreteeriti [[Gestapo]] poolt ning ta viidi [[Drancy]] koonduslaagrisse, sealt aga Oświęcimi,. Tema arreteerimise põhjuste kohta ei ole kindlat informatsiooni. Ta ei olnud juut, kuid võib-olla oli ta proovinudvõis proovida aidata mõnda juudist sõpra või kuulus takuuluda Prantsuse Vastupanuvastupanurühma, rühma.samuti Seksuaalnevõis põhjuses olla seksuaalne orientatsioon. võisKunstiloolane sammuti[[Mai ollaLevin]] põhjusekson nimetanud vahistamise põhjusena NSV Liidu kui Saksamaale vaenuliku riigi kodakondsust<ref>[[Mai Levin]] [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html TaVanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Pärsimägi hukati järgneval aastal.
 
== Looming ==
1930. aastate keskel harrastas muidu maalijana tegutsenud Pärsimägi [[Puulõige|puulõiget]], ka värvilist ning värvisäravaid [[Monotüüpia|monotüüpiaid]].<ref>Mai Levin. Pariisi õhk. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015</ref>
 
Pariisi perioodil avaldas Pärsimäele tugevat mõju [[Henri Matisse]] ja [[Paul Cézanne]]'i hilislooming. Pärsimäe [[Akvarell|akvarellid]] on suureks kontrastiks tema jõulise joone ja koloriidiga maalidele. Akvarellid on maalitud õrnades ja pehmetes toonides, nagu pintsel oleks vaevalt värvi ja paberit puudutanud. Linnavaadete puhul köitsid teda Pariisi tuntuimad paigad ja ehitised, nii-öelda turismiobjektid. Maalitud seeria on jäädvustatud ühest ja samast paberiplokist tõmmatud lehtedele, mille Pärsimägi hiljem oma kodumaale saatis. Näib, et tema taotluseks oli jagada kodustega oma reisimuljeid ja Pariisi õhku, mille kiireks jäädvustamiseks oli akvarell sobivaim tehnika.<ref name=":0" /><gallery>
 
==Teoseid==
<gallery>
Farmhouse with a Stove - Karl Pärsimägi.jpg|"[[Talutuba soemüüriga]]" (1935)
Parsimagi Portrait.jpg|"Neiu sinises punase kaelasidemega" (1935)
51. rida ⟶ 54. rida:
* [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$3519?mode=topic Pilte Virumaa lehel]
* [http://www.sirp.ee/archive/2003/02.05.03/Kunst/kunst1-1.html Talvoja, K. 2.05.2003. Sirp: Müstiline Karl Pärsimägi]
* [http://www.ekspress.ee/viewdoc/E047B52FFB5C7EC0C2256D5F00491631 Lamp, E. 10.07.2003. Eesti Ekspress: Nädala raamat: Heie Treier „Karl"Karl Pärsimägi“Pärsimägi"]
* [[Mai Levin]] [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 (Voldemar Elleri tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel)
* [http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=simple&searchtext=karl+p%C3%A4rsim%C3%A4gi Karl Pärsimägi looming EKM Digikogus]