Kaksikhammas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
eraldi art
46. rida:
 
==Kaksikhambad Eestis==
===''Dicranum bergeri'' Blandow===
 
===''Dicranum bergeri'' Blandow, [[{{Vaata|raba-kaksikhammas]]===}}
===''Dicranum bonjeanii'' De Not., [[soo-kaksikhammas]]===
 
{{Vaata|soo-kaksikhammas}}
Raba-kaksikhammas on läikiva, rohelise või pruunika, kuni 15 cm kõrguse muruna kasvav sammal. Lehed on lantsetjad või ovaalse alusega, ühtlaselt pikalt ahenenud tipuosaga, leheservad ristlainelised.
===''Dicranum brevifolium'' (Lindb.) Lindb., [[keerd-kaksikhammas]]===
 
{{Vaata|keerd-kaksikhammas}}
Eosed on kollakasrohelised, läbimõõduga 20–28 µm, valmivad hilissuvel.
===''Dicranum drummondii'' Müll. Hal., [[Drummondi kaksikhammas]]===
 
{{Vaata|Drummondi kaksikhammas}}
Kasvab [[raba]]des ja rabastuvates metsades. Eestis sage.<ref name="Määraja"/>
===''Dicranum flagellare'' Hedw., [[kännu-kaksikhammas]]===
 
{{Vaata|kännu-kaksikhammas}}
[[Eesti punane raamat|Eesti Punase nimestiku]] andmetel ohuvälises (8) kategoorias.<ref name=eElurikkus/>
 
[[Pilt:Dicranum bonjeanii blaetter.jpeg|pisi|Soo-kaksikhammas]]
 
===''Dicranum bonjeanii'' De Not., [[soo-kaksikhammas]]===
 
Soo-kaksikhammas kuni 12 cm kõrgune roheline või kollakasroheline, muruna kasvav sammal. Varred on alusel vähese tumepruuni risoidvildiga, lubjarikastel [[kasvukoht]]adel risoidvilt tihedam.
 
Eosed on kollased, läbimõõduga 16–24 µm, valmivad suve lõpus või sügisel. Vegetatiivne paljunemine toimub flagellide abil, mis esinevad peamiselt lubjarikaste kasvukohtade taimedel.
 
Sarnaneb ümarlehise kaksikhambaga, ebaselge piir on hariliku kaksikhambaga, sest mõlemad on väga varieeruvad ja laia [[ökoamplituud|ökoloogilise amplituudiga]], kasvades nii happelistes kui ka aluselistes [[kasvukoht]]ades.
Kasvab [[madalsoo]]des ja märgadel [[loopealne|loodudel]]. Eestis sage.<ref name="Määraja"/>
 
Eesti Punase nimestiku andmetel ohuvälises (8) kategoorias.<ref name=eElurikkus/>
 
===''Dicranum brevifolium'' (Lindb.) Lindb., [[keerd-kaksikhammas]]===
 
Keerd-kaksikhammas on tumeroheline või pruunikas 3–8 cm kõrguste vartega tihemurusalt kasvav sammal. Varred on kaetud tiheda risoidvildiga.
 
Eoskuprad ühekaupa periheetsist, esinevad väga harva.
 
Kasvab peamiselt lubjarikkal substraadil, loopealsetel. Eestis pillatult, peamiselt läänesaartel, Lääne- ja Põhja-Eestis.<ref name="Määraja"/>
 
===''Dicranum drummondii'' Müll. Hal., [[Drummondi kaksikhammas]]===
 
Drummondi kaksikhammas on tumerohelise, läikiva, kuni 15 cm kõrguse muruna kasvav sammal. Varred on kaetud tiheda helepruuni risoidvildiga. Lehed varre tipus külgselt sirpjad, allpool sirged ning eemaldunud, laiuvad või allapoole hoidvad, kuivalt veidi krässus tipuosaga.
 
Eoskupraid esineb harva, need väljuvad 2–3 kaupa periheetsist ja on pruunikad ning kuivalt vaolised. Eosed on läbimõõduga 14–18 µm, valmivad suvel.
 
Kasvab peamiselt [[loomets]]ades. Eestis pillatult, peamiselt läänesaartel, ja Lääne-Eestis.<ref name="Määraja"/>
 
Eesti Punase nimestiku andmetel hindamata (11) kategoorias.<ref name=eElurikkus/>
 
===''Dicranum flagellare'' Hedw., [[kännu-kaksikhammas]]===
 
Kännu-kaksikhammas on tihemurusalt või padjanditena kasvav hele- kuni tumeroheline sammal. Lehed on lantsetjad, kuivalt eemaldunud ja varrel ühekülgselt sirpjad või krässus, peaaegu kogu ulatuses torujalt kokku rullunud tipuga.
224. rida ⟶ 191. rida:
}}
 
[[Kategooria:LehtsambladLehtsammaltaimed]]