Vastukaaluks väikese kõnelejaskonnaga keelte hävimisele ja suurte võidukäigule on paljudes maailma maades tunnetatud väikekeelte säilitamise ja arendamise vajalikkust. Viimastel aastakümnetel on hoogustunud ka väikeste läänemeresoome keelte edendamine. Norras, Rootsis ja Karjalas on tekkinud uued väikesed läänemeresoome kirjakeeled: kveeni, meä, viena ja aunuse keel. Võru kirjakeele loomise mõte öeldi esimest korda avalikult välja 1988. aastal vastasutatud Võru Keele ja Kultuuri Fondi tegevusprogrammis. See idee kindlustus pärast esimest võrukeelset suveülikooli Kaikal 1989. aastal. Tõsisemalt hakati võru keelestandardi loomise ja korraldamisega tegelema pärast Võru Instituudi asutamist 1995. aastal. On avaldatud kirjaviisi ja keelestandardi põhimõtteid ja illustreeritud neid konkreetsete sõnaloenditega. Võru keele erinevaid tasandeid on kirjeldatud püramiidina, mille põhjaks on väga vanad lõunaeesti keele murded ja tipuks uus võru standardkeel. Nende vahele jäävad kohalikud kõnekeeled ning linnade ja sotsiaalsete rühmade kõnepruugid.
