Heliplaat: erinevus redaktsioonide vahel

 

On püütud kasutada ka nn maatrikseerimisega kvadrofoonilist süsteemi, mille puhul samast helipildist võetud nelja kanali signaalid kombineeritakse (kodeeritakse, matrikseeritakse) teatud reegleid järgides kaheks kompleksseks signaaliks, mida saab taasesitada tavalise stereogrammofoniga. Kahest signaalist uuesti nelja signaali saamiseks tuleb kasutada dekodeerimist spetsiaalse maatriksdekooderi abil. Tulemus ei ole täiesti täpne kvadrofoonia, vaid [[kvaasikvadrofooniline]] heli, kuid see annab paljude fonogrammide puhul üsnagi rahuldava ümbritseva ruumi taju efekti. Tavalise grammofoniga kuulamisel võib sellise helisalvestuse kõlapilt täieliku ühilduvuse puudumise tõttu olla mõnevõrra ebaloomulik.

== Heliplaatide tüübid ==

 

 

Painduvat heliplaati ehk [[Elastne|elastik]]<nowiki/>ut ("lastikut") kasutati tema omaduste ja odavuse tõttu heliajakirjadega kaasa antud muusika jaoks. Õhukesele plastfooliumile pressitud nn mikrokiri-heliplaadid, mis annavad edasi praktiliselt vinüliitplaatide helikvaliteedi, kuid on ruumisäästlikumad, kergemad ja odavamad valmistada. Kahjuks kuluvad need plaadid väga kiiresti, andes hea helikvaliteedi vaid mõne esimese mängimiskorra jooksul.

 

== Vaata ka ==