Sulevimägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
 
==Ajalugu==
Sulevimäe asustuse keskus oli tõenäoliselt juba [[11. sajand]]ist pärinev [[Novgorodi vabariik|Novgorod]]i kaupmeeste asula (kaubahoov; [[vene keel]]es ''русский конец'') koos vene kirikuga. Sulevimäel paiknevate majavalduste asukohta märgiti linna pärusraamatutes ''apud ecclesiam Ruthenorum sit am'' 'venelaste kiriku juures' (1371) ja ''by der olden russchen kerken'' 'vana vene kiriku juures' (1413). Hiljem märgiti asukohti seal kõrval asunud majavalduse järgi, mida nimetati Raudseks Väravaks: 1471 ''de Iseren Doer'', 1481 ''tor Iseren Doren''; 1529 ''de Isern Dore''. Raudseks Väravaks nimetatud majavaldus asetses [[Pikk tänav|Pik]]a tänava, Sulevimäe ja neid ühendava [[põiktänav]]a nurgal ning võib pidada tõenäoliseks, et selle kõrval asus omal ajal reaalne raudvärav, mis sulges pääsu vene [[kaubahoov]]i<ref>[[Aleksander Kivi]], Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, [[KultuurKeel ja EluKirjandus]], 1964 nr 7</ref>.
 
Sulevimäe osad on kandnud nimetusi: ''de Iseren Doer'' (1471), ''tor Iseren Doren'' (1481), ''de Iseren Dore'' (1529), ''auf Thabor'' (1599), ''auf dem Taborsberge'' (17. sajandi lõpp), ''Brockussackgasse'' (18. sajandi lõpp), ''Kleine Strandstraße'' (18. sajandi lõpp), ''Kleiner Brockusberg'', ''Kleiner Brokusberg'' (1907), Väike [[Brookusmägi]] (1921), Väike Brokusmägi (1923), Väike Brokusmäe (1935) ja ka [[Väike-Brokusmägi|Väike-]] ja [[Suur-Brokusmägi|Suur-Brokusmäe]] nime.