Heliplaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
29. rida:
Alates elektromehaanilise salvestusviisi kasutuselevõtmisest 1920ndatel kasutatakse salvestamise juures helisignaali sageduslikku korrigeerimist ehk eelmoonutust (''pre-emphasis''). Alates 1954. aastast kasutatakse üldtunnustatud standardset eelmoonutust (nn ''RIAA equalization''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/RIAA_equalization|Pealkiri=RIAA equalization|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>). Lihtsustatult võib öelda, et see ahel tekitab sageduskarakteristiku esimest järku tõusu alates sagedusest 2,1 kHz ja esimest järku languse allpoole sagedusest 500&nbsp;Hz kuni sageduseni 50&nbsp;Hz, mis ülekandefunktioonina esitatult oleks kirjeldatav esimest järku nullkohtadega sagedustel 50&nbsp;Hz ja 2,1&nbsp;kHz ning poolustega kohtadel 500&nbsp;Hz ja 21&nbsp;kHz. Kuigi selline korrigeerimine tekitab probleeme helivao kalde (võnkekiiruse) osas, annab see fonogrammi taasesitamisel olulise võidu mürataseme osas.
 
Seetõttu vähendatakse lubatavat maksimaalset salvestusnivood alates sagedusest 2&nbsp;kHz pöördvõrdeliselt sageduse kasvuga. Teadaolevalt selle piirangu sõltuvust salvestusraja raadiusest salvestuse juures ei kasutata, kuigi raadiuse muutudes ligi kolm korda oleks see üsna loogiline. Arvestades sellise korrektsiooni olemasolu salvestamisel, mis suurendab signaali amplituudi kõrgemate sageduste osas, tekitab see piirang probleeme võnkekiiruse osas. Salvestamisel tekkida võivate signaalitehniliste probleemide lahendamiseks kasutatakse nii tehnilisi (helisignaali spektri või võnkekiiruse indikatsiooni ja/või analüüsi kasutamine) kui ka režiilisi võtteid (suure kõrgemate sagedustega komponentide sisaldusega fonogrammi osade paigutamine plaadi alguse poole, kõrge sagedusega komponentide nõrgendamine nendes, jms). See on teostatav, kuna üldjuhul on plaadile kantav fonogramm või selle osad enne [[Magnetofon|magnetofoniga]] salvestatud magnetlindile.
 
=== Heliplaatide reprodutseerimine ===
55. rida:
 
=== Kvadrofooniline heliplaat ===
Puhtakujulise (diskreetse) [[kvadrofoonia]] puhul, tuleb simultaanselt salvestada neli sama helipilti kajastavat signaali nii, et neid saab pärast lahus taasesitada. Et tavalise stereoplaadi vakku ei&nbsp;saa salvestada mehaaniliselt, see tähendab võnkesuundade poolest eraldatuna, rohkem kui kaht sõltumatut signaali, rakendatakse kvadroheliplaadil ultrahelisageduspiirkonda kuuluvat 30&nbsp;kHz [[Kandesignaal|kandevõnkumist]], mis on lisatud kummalegi vao kaldpinnale ühega neljast signaalist [[Sagedusmodulatsioon|sagedusmoduleeritud]] signaalina (süsteem CD-4). Nii salvestatud signaal katab kokku sagedusala 20 kuni 45&nbsp;000 [[Herts|hertsi]], millest taasesitatava heli sagedusala on kahel otse loetaval kanalil 20...20&nbsp;000&nbsp;Hz, kahel kandevsagedust kasutaval kanalil aga veidi kitsam (hinnanguliselt 20...15 &nbsp;000&nbsp;Hz). Sellise kompleksse ja laiaribalise signaali taasesitamiseks vajatakse aga niisugust kahekanalilist stereohelipead, mille talitlussagedusala peab küündima 45&nbsp;000 hertsini. See saavutatakse vastava konstruktsiooniga ja erikujulise nn shibata-astla kasutamisega (mis on ligilähedaselt elliptilise, mitte sfäärilise otsaga).
 
On püütud kasutada ka nn maatrikseerimisega kvadrofoonilist süsteemi, mille puhul samast helipildist võetud nelja kanali signaalid kombineeritakse (kodeeritakse, matrikseeritakse) teatud reegleid järgides kaheks kompleksseks signaaliks, mida saab taasesitada tavalise stereogrammofoniga. Kahest signaalist uuesti nelja signaali saamiseks tuleb kasutada dekodeerimist spetsiaalse maatriksdekooderi abil. Tulemus ei&nbsp;ole täiesti täpne kvadrofoonia, vaid [[kvaasikvadrofooniline]] heli, kuid see annab paljude fonogrammide puhul üsnagi rahuldava ümbritseva ruumi taju efekti. Tavalise grammofoniga kuulamisel võib sellise helisalvestuse kõlapilt täieliku ühilduvuse puudumise tõttu olla mõnevõrra ebaloomulik.
 
 
== Heliplaatide tüübid ==