Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+ masintoim) using AWB
148. rida:
{{Vaata|Idarinne (Esimene maailmasõda)}}, ''[[Galiitsia rinne]]''
[[Pilt:Russian prisoners tannenberg.jpg|pisi|Tannenbergi lahingus vangivõetud Vene sõdurid]]
Venemaa sõjaplaan [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada [[Budapest]] ja [[Viin]]. Selleks koondati umbes 67% olemasolevast väest [[Galiitsia]] piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi [[Ida-Preisimaa]]l, mida jäeti kaitsma vaid [[Saksa keisririik|Saksa]] keiserliku armee üks armee kaheksast. [[8. armee (Saksamaa Keisririikkeisririik)|8. armee]] koosnes neljast [[Korpus (sõjandus)|korpus]]est ja ühest [[ratsaväediviis]]ist ning seda juhatas [[Max von Prittwitz und Gaffron]], kes vahetati pärast esimesi kokkupõrkeid välja [[Paul von Hindenburg]]i vastu. 8. armeel tuli vastu seista ülekaalukamale Vene 1. ja 2. armeele, mis koosnesid kokku üheksast korpusest ja seitsmest ratsaväediviisist[[ratsaväediviis]]ist. 1. armeed juhatas kindral [[Aleksandr Samsonov]] ja 2. armeed kindral [[Paul Georg von Rennenkampff]].
 
[[15. august]]il ületasid Venemaa [[1. armee (Venemaa)|1. armee]] ja [[20. august]]il 2. armee [[Ida-Preisimaa]] piiri. ArmeesidPeale lahutasSaksa vägedele edutuid 17. augusti [[Stallupöneni lahing]]ut ja 20. augusti [[Gumbinneni lahing]]ut eraldas Vene armeesid 80&nbsp;km laiune [[Masuuria järvistu]], mis võimaldas sakslastel anda löök mõlemale Vene armeele eraldi. Järgnenud [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi lahingus]] ([[23. august|23.]]–[[30. august]]il) piirasid Saksa väed ümber Vene 2. armee ja purustasid selle. Selliseid "katlaid" või "kotte", mis moodustusid sageli Teise maailmasõja ajal, esines Esimese maailmasõja ajal üsna harva. Lahingu käigus kaotasid venelased ligikaudu 92 000 meest vangilangenuna ja ligikaudu 50 000 tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti [[Ida-Preisimaa]] ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung [[Sileesia]] tööstuspiirkonna ja [[Berliin]]i suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti [[Esimene Masuuria järvede lahing|Masuuria järvede lahing]]ute käigus Ida-Preisimaalt lahkuma.<ref name="keegan"/>
[[Pilt:Vojska Ada Ciganlija.jpg|pisi|Serbia sõdurid]]
[[1. september|1. septembril]] nimetati [[Peterburi]] ümber [[Petrograd]]iks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari väe (u&nbsp;0,85 miljonit meest) [[Galiitsia]]s taanduma. Samad armeed vallutasid [[3. september|3. septembril]] [[Lvov]]i ja piirasid ümber [[Przemysl]]i kindluse. Pärast lahinguid [[Visla]] keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu.