Vihaara: erinevus redaktsioonide vahel

Vihaara võib olla vaid üksiku [[bhikkhu|munga]] või [[nunn]]a [[erakla]], aga ka kloosterülikool, kuhu võib kuuluda tuhandeid munkasid ja nunnasid. Vihaara kui peaklooster võib koosneda ka mitmetest eraldi asuvatest kloostritest, [[erakla]]test, [[retriit|retriidikeskustest]] jmt.

 

 

Algupäraselt tähendas vihaara [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] ja tema järgijate pikemaajalist peatuspaika vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.

Suurim ja kuulsaim vihaara Vana-Indias oli [[Nālandā]]. Sõna vihaara järgi on oma nime saanud tänapäeva [[India]] [[Bihar|Bihari osariik]] ja tõenäoliselt [[Buhhaara]] linn tänapäeva [[Usbekistan]]is, mis enne muslimite vallutusi oli üks budismi keskusi [[Kesk-Aasia]]s. Võimalik, et seal asunud vihaara avaldas mõju islami kõrgkoolide – medresede – ja nende kaudu Euroopa varasemate ülikoolide kujunemisele.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Vihaara]</ref>

 

 

* [[tšaitja]] ([[sanskriti keel]]es ''caitya ''‘pühapaik’; [[paali keel]]es ''cetiya''; tiibeti keeles ''mchod rten''; [[hiina keel]]es ⽀提 ''zhiti''; [[jaapani keel]]es ''shitai'') on algupäraselt [[Buddha]] või mõne teise auväärse isiku säilmete hoidmiseks ja nende kummardamiseks rajatud ehitis või ehitiste kompleks. Teiste allikate kohaselt on tšaitja palvesaal budistlikus või hinduistlikus [[Tempel|templi]]kompleksis<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref>. Laiemas tähenduses tähistab tšaitja templit või budistlikku pühakohta üldiselt, kuna säilmete hoidmiseks püstitatud ehitise tähiseks kitsamas mõttes sai [[stuupa]]<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/T%C5%A1aitja]</ref>.

* ''ho rakhang'' ([[tai keel]]es ''หอระฆัง'') on kellatorn, kust kellahelinaga antakse kloostrielanikele märku äratuseks või ühiseks tegevuseks.

 

 

Vihaara asukad on üldiselt pühitsetud [[bhikkhu|mungad]] või nunnad, kuid sagedasti on seal ka ilmalikke inimesi ehk [[Upāsaka|ilmikuid]], kes võivad teenida nii vabatahtlike abilistena kui ka võtta osa vaimsest praktikast, järgides vastavaid reegleid.

Vihaara üldine juhtimine, administreerimine, reeglite määramine jmt on kloostriülema pädevuses, keda [[katoliiklus]]est laenatud mõistega nimetatakse ka abtiks ([[inglise keel]]es ''abbot'').

 

 

Vihaaras paiknevad rajatised on üldiselt kahte liiki, sakraalsed (vaimse praktika jaoks) ja utilitaarsed (tavaelu jaoks), seega vähemalt üks koht (üheskoos) [[meditatsioon|mediteerimiseks]], [[Retsiteerimine|retsiteerimiseks]], [[jutlus]]te kuulamiseks – ja teine koht (üksinduses) enesearenguks, puhkamiseks, magamiseks. Lisaks nendele on igas vihaaras ka koht hommikusöögiks, mis võibki olla päeva ainuke söögikord ja nii sakraalne kui utilitaarne toiming.

Puude ja lillede eest hoolitsetakse, tiikides võib tihtipeale näha lootosi ja muid pühaks peetavaid veetaimi õitsemas. Oma tarbeks maitse- ja ravimtaimede kasvatamine on vihaaras väga tavaline, niisamuti nagu ka poolmetsikult kasvavate banaanide või kookospähklite toiduks tarvitamine.

 

 

Igapäevased tegevused vihaaras toimuvad tavaliselt ühesuguse päevaplaani kohaselt, mis sisaldab enamasti varajast ärkamist, [[Meditatsioon|mediteerimist]], [[Retsiteerimine|retsiteerimist]], [[jutlus]]t, almuste kogumist, hommikusööki, mitmesuguseid koristus- ja korrastustöid jmt.

 

{{täienda}}

{{viited}}