Annetamine: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

Annetamine ei pea alati olema materiaalne. Panustatakse ka vabatahtliku tööga, loovutatakse oma aega, annetatakse privileege või eesõigusi, pakutakse võimalusi ja väljavaateid, jagatakse oskusi ja teadmisi, aidatakse ja juhendatakse, osutatakse tähelepanu ja hoolitsust, võimaldatakse kaitset jne. Annetamine ei pruugi olla 'heategevus' tänapäeva [[Läänemaailm|läänemaailmas]] kasutusel olevas mõttes.<ref name="JTauber">"Jews do not practice charity, and the concept is virtually nonexistent in Jewish tradition. Instead of charity, the Jew gives tzedakah, which means 'righteousness' and 'justice.' When the Jew contributes his money, time and resources to the needy, he is not being benevolent, generous or 'charitable.' He is doing what is right and just." [http://www.chabad.org/library/article_cdo/aid/1079/jewish/The-Myth-of-Charity.htm Tzedakah vs The Myth of Charity]</ref> Annetamine on eelkõige austuse ja tähelepanu-avaldus. Seejuures on oluline jälgida, kas annetuse saaja tõepoolest ka vajab seda annetust, et mitte olla pealetükkiv või teha valeotsuseid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Krishnan & Manoj|pealkiri=Giving as a theme in the Indian psychology of values, in Handbook of Indian Psychology|aasta=2008|koht=|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=361-382|isbn=978-8175966024|toimetaja=Rao et al.}}</ref> Samas peetakse õigeks annetada, ilma et seda oleks küsitud. Kõige parem oleks annetada anonüümselt, ilma ennast avalikustamata, tundmatuks jäädes. <ref>Mt 6:1-4. [http://piibel.net/#q=Mt%206]</ref><ref>{{cite web|url=http://www.chabad.org/library/article_cdo/aid/45907/jewish/Eight-Levels-of-Charity.htm|title=Maimonides’ Eight Levels of Charity - Mishneh Torah, Laws of Charity, 10:7–14}}</ref>