Harpe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[File:Harpe suguvõsa aadlivapp (2).png|thumb|Harpe suguvõsa aadlivapp]]
'''Harpe''', (varem ''Harp'' ([[vene keel]]es ''Гарпе'') oli [[Eestimaa]]lt pärit literaadi- ja [[aadlisuguvõsa]].
 
==Ajalugu==
===Päritolu küsimus===
Suguvõsa on kantud [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa]] ja [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]].
Harpede päritolu on jäänud ebaselgeks. Esimesi teateid nende kohta on XVIII sajandi algusest, mil Eestimaal elas mõisainspektor [[Otto Wilhelm Harpe|Otto Wilhelm Harpe (Harp)]] (1676−1739). Ühe arvamuse kohaselt olid Harped pärit Lõuna-Prantsusmaalt, kus nad kandsid nime '''de la Harpe'''. Pärast [[Nantes'i edikt]]i (1598) rändas suguvõsa [[Šveits]]i, kust üks haru siirdus [[Preisimaa]]le, teine aga [[Rootsi]] kaudu Eestimaale.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz, 1930, lk 112, allmärkus.</ref>
 
==Harped rüütelkonna matriklis==
[[1809]]. aasta 10. märtsil (vkj) võeti Kaalepi mõisnik Karl Johann von Harpe (1752−1814) ja [[Wilhelm von Harpe|Wilhelm Christian von Harpe]] (1754−1837) [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelonna]] [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]]. 24. novembril (vkj) [[1848]] immatrikuleeriti [[kindralmajor]] [[August von Harpe|August Wilhelm Theodor von Harpe]] (1767−1815) järeltulijad.
 
==Suguvõsa liikmeid==
19. rida ⟶ 23. rida:
*Eestimaa:
**[[Aavere mõis|Aavere]] (''Afer'') (1836−1902), [[Araski mõis|Araski]] (''Arraska'') (1840−1842 pandi-, 1842−1919 pärusvaldus), [[Haabersti mõis|Haabersti]] (''Habers'') (XIX sajandil, [[Linnamõis|rendivaldus]]), [[Kaalepi mõis|Kaalepi]] (''Kaulep'') (1788−1870), [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma]] (''Kaarmann'') (1803−1807 pandi-, 1807−1874 pärusvaldus), [[Koonu mõis|Koonu]] (''Kono'') (1804−1821 pandi-, 1821−1832 pärusvaldus), [[Lammasküla mõis|Lammasküla]] (''Lammasküll'') (enne 1900−1904), [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla]] (''Mehheküll'') (1825−? pandi-, ?−1833 pärusvaldus), [[Ohtu mõis|Ohtu]] (''Ocht'') (u 1726−1775), [[Põdrangu mõis|Põdrangu]] (''Pöddrang'') (1840−1870 pandi-, 1870−1919 pärusvaldus), [[Salla mõis|Salla]] (''Sall'') (1868−1919), [[Tamsalu mõis|Tamsalu]] (''Tamsal'') (1843−1858), [[Undla mõis|Undla]] (''Undel'') (1777−1791, pandivaldus), [[Varmassaare mõis|Varmasaare]] (''Warmesaar'') (1825−1833, pandivaldus), [[Viisu mõis|Viisu]] (''Wieso'') (1824−1919, jäänukmõis 1919−1939), [[Äntu mõis|Äntu]] (''Engdes'') (1833−1842 pandi-, 1842−1919 pärusvaldus, 1919−1939 [[jäänukmõis]])
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
*''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd III. Görlitz, 1930. Lk 112–120 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00121.html?prozent=].
*''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Neue Folge. Bd V. Hamburg: 2015. Lk 231-290.
 
==Välislingid==
*[https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00121.html?prozent= Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]
*{{BSB|00000601,00121|Suguvõsast raamatus "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften"}}
 
[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]