Vikipeedia

Taimed: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PikseBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
66 525 muudatust
P pisitoimetamine
41. rida:
Taimi uurivat [[bioloogia]] haru nimetatakse [[botaanika]]ks ja sellega tegelevaid inimesi botaanikuteks. Botaanika allharude seas on [[taimesüstemaatika]], [[taimeanatoomia]], [[taimefüsioloogia]], [[taimegeograafia]], [[taimeökoloogia]], [[paleobotaanika]], [[hüdrobotaanika]], [[geobotaanika]] jt.
 
Taimeriigis on kokku kirjeldatud umbes 391 000 [[soontaimed|soontaimeliiki]], mis on jaotatud 64 [[klass (bioloogia)|klassi]] ja 416 [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]]. Neist enim liike on [[katteseemnetaimed]]e [[hõimkond|hõimkonnas]] ehk õistaimede seas – ligi 369 000.<ref name="yldstat" /> Lisaks soontaimedele arvatakse [[maismaataimed]]e hulka ka [[sammaltaimed]]. Laiemas käsitluses peetakse taimede hulka kuuluvateks ka [[rohevetiktaimed]] ja [[mändvetiktaimed]] ning kõige üldisema käsitluse kohaselt üldse enamikku eukarüoote, kes omandasid [[kloroplast]]id vahetult pärast [[tsüanobakterid|tsüanobakteri]] allaneelamist ([[primaarne endosümbioos]]).
 
Lähemalt on ära kirjeldatud enam kui 31 000 taimeliigi kasutusvõimalused. 5500 on arvatud [[toidutaim|toidu-]] ja 17 800 [[ravimtaim]]edeks. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Täielikult [[sekveneerimine|sekveneeritud]] [[genoom]]iga on 139 soontaimeliiki.<ref name="yldstat" />
 
== Taime mõiste ==
[[Pilt:Bryum capillare leaf cells.jpg|pisi|leftvasakul|[[Lehtsamblad|Lehtsambla]] rakud, milles on näha [[kloroplast]]id.]]
Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt [[fotosüntees]]ivaid [[prokarüoot]]e (näiteks [[tsüanobakterid]]) praegu enam taimede hulka ei arvata. Enamjaolt jäetakse välja ka kõiksugu [[vetikad]] ja piirdutakse ainult [[maismaataimed]]ega ehk embrüofüütidega (''Embryophyta'': [[osjad]], [[kollad]], [[samblad]], [[seemnetaimed]]). Laiemas käsitluses võidakse taimede alla arvata ka [[rohevetikad]] ja [[mändvetikad]] ning sellise rühma nimeks oleks ''Viridiplantae'' ([[rohelised taimed]]). Mõned teadlased (näiteks [[Thomas Cavalier-Smith]]) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete [[plastiid]]idega ([[kloroplast]]id, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest ehk sinivetikatest) eukarüoodid: rohelistele taimedele lisaks veel [[punavetikad]] ja [[liitvetikad]]. Ülejäänud vetikaid (näiteks [[pruunvetikad]], [[ränivetikad]]) tänapäeval taimede hulka enam ei arvata.
 
58. rida:
 
== Taimede evolutsioon ==
[[Pilt:Cooksonia pertoni revised.png|pisi|leftvasakul|''[[Cooksonia]]'' oli üks esimesi teadaolevaid maismaataimi.]]
Taimed pärinevad [[rohevetikad|rohevetikatest]], mis on ülejäänud vormidega [[parafüleetiline rühm]] ning mida arvatakse kord taimede, kord [[protistid]]e hulka. [[Rohevetikad|Rohevetikatel]] on [[Rakumembraan|kahemembraanilise]] kattega kloroplastid, mis sisaldavad [[klorofüll a|klorofülli a]] ja [[klorofüll b|b]]. Nad võivad olla [[flagellaadid]], koloonialised või isegi algeliselt hulkraksed. Paljud on primaarselt [[haploidsus|haploidsed]], kuid teistel on põlvkonniti vahelduvad haploidsed ja [[diploidsus|diploidsed]] vormid, mida nimetatakse [[gametofüüt|gametofüütideks]]ideks ja [[sporofüüt|sporofüütideks]]ideks.
 
Millalgi [[paleosoikum]]is hakkasid taimed veekeskkonnast maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid gametofüüt ja sporofüüt vormilt ja funktsioonilt väga erinevaks: sporofüüt jäi väikeseks ja kogu oma lühikese elu jooksul vanemast sõltuvaks.
67. rida:
Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk [[seemnetaimed]], mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab elu [[seeme|seemneks]] nimetatavas organis, mis areneb vanemorganismil.
 
Taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi. Nad kasutasid klorofülli ning fotosünteesisid ja säilitasid oma kloroplastides suhkrut [[tärklis]]ena. Samal perioodil alustasid taimed ja seened (viimased sümbiondid) sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, kes nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks vahalaadseid aineid, said nad võimaluse asustada sisemaa kuivemaid piirkondi.
 
Sammaldel puudub toitainete transpordiks vajalik soonte süsteem, mis limiteerib nende suurust. Vaskulaarsed taimed arenesid sammaldest – esimene teadaolev vaskulaarne taim ''[[Cooksonia]]'', oli lehtedeta, ogadega ja harunenud tüvega. Varsti pärast seda hakkasid maismaale tungima ka esimesed loomad – [[sajajalgsed|sajajalgsete]] laadsed organismid.
78. rida:
Algelisim maismaataimede rühm on [[sammaltaimed]]. Osa sammaltaimi ([[kõdersamblad]]) on veel kudedeks eristumata [[tallus]]ega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka [[sõnajalgtaimed]]e eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja sõnajalgtaimi käsitletud [[eostaimed]]ena (nimetus viitab nende paljunemisele [[eos]]te abil) (''Sporophyta''). Neile on vastandatud [[alamad taimed]] (''Thallophyta''), mille hulka arvati praegu mitmesse vetikahõimkonda paigutuvad taimed. Selline süsteem pole kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest.
 
[[Pilt:Hõlmikpuu 2.jpg|pisi|[[Hõlmikpuutaimed]]e [[hõimkond]]a kuuluvatest liikidest on tänapäevani säilinud ainult [[hõlmikpuu]]. Pildil on [[Süda tänava hõlmikpuu]] Tallinnas.]]
Sõnajalgtaimedele on juba iseloomulik [[vars|varre]] harunemine ja vee liikumiseks arenenud [[trahheiidid]]. Need tunnused ühendavad neid [[kõrgemad taimed|kõrgemate taimedega]] [[soontaimed]]e (''Tracheophyta'') rühma.
 
173. rida:
 
=== Taimede katted ===
Taimede kõik õhu käes asuvad osad on kaetud [[lipiidid|lipiidse]] materjaliga, mis vähendavad vee kadu ning aitavad tõkestada [[Patogeen|patogeensetepatogeen]]sete bakterite ja seente sissetungi taime. Peamised katted on [[kutiin|kutiin]], [[suberiin|suberiin]] ja [[Vahad|vahad]]. Kutiin on [[Makromolekul|makromolekul]], mida leidub enamikul taime maapealsetest osadest ning mis moodustab suurema osa kutiikulast. Vahad koosnevad pikaahelalistest [[atsüülrühm]]aga lipiididest, mis on väga [[hüdrofoobsus|hüdrofoobsed]]. [[kutiikula (botaanika)|Kutiikula]] vahasid sünteesivad [[epiderm]]aalsed rakud. Kutiikula pealmine vahakiht kristalliseerub tihti keerukate ridade, torude või plaatidega mustriks. Nende mikrostruktuuride mustrid suurendavad vee tõrjumist vaha pinna kõvendamisega. Vee liikumisel taime pinnal moodustub kohe veepiisk, mis kannab koos endaga ära saastavad osakesed, puhastades niimoodi taime. Seda nimetatakse ka [[lootose efekt]]iks.<ref name="test" /> Suberiin on polümeer, mis on kõikide taime maa-aluste organite rakuseina koostisosa. See on seotud peridermi (korgikiht) korgirakkudega, mis osalevad varre ja juurte välimise osa puitumisel sekundaarse kasvu faasis. Suberiini võib leida ka lehtede murdumiskohal ja aladel, mis on haiged või kahjustatud.<ref name="Taiz" />
 
Kutiin, suberiin ja nendega seotud vahad aitavad moodustada barjääri taime ja selle elukeskkonna vahel nii, et vesi püsiks taimes sees ja patogeenid väljas. Kutiikula on väga efektiivne piiramaks veekadu taime õhu käes olevatest osadest, kuid ei piira aurustumist täielikult. Isegi suletud [[õhulõhe|õhulõhedega]]dega läheb osa veest kaduma. Kutiikula paksus varieerub keskkonna tingimustega. Taimeliigid, mis on omased kuivadele aladele, on paksema kutiikulaga kui taimed, mis kasvavad niisketel aladel. Niiskete alade taimedel võib areneda paks kutiikula, kui tingimused on kuivad. Hoolimata kutiikula ja suberiinkoe patogeenide väljatõrjumisvõimest võivad siiski mõned seened mehaaniliselt taimepinnast läbi tungida.<ref name="Taiz" />
 
=== Morfoloogiline plastilisus ===
{{Vaata|Taimede morfoloogiline plastilisus}}
Taimede morfoloogiline [[plastilisus]] on taime võime muuta oma [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiat]] ehk väliskuju vastavalt keskkonnatingimustele.<ref name="Lepik M.; Zobel K. (2015)" /> Morfoloogiline plastilisus on üks [[fenotüübiline plastilisus|fenotüübilise plastilisuse]] alamvorme.<ref name="lbv66" /> Plastilisus on [[evolutsioon|evolutsioonis]]is välja kujunenud taimeindiviidi [[kohasus|kohasuse]]e tõstmiseks.<ref name="Weiner J. (2003)" />
Suur morfoloogiline plastilisus suurendab taimeindiviidi ellujäämist kommuunis, luues tihedama ja mitmekesisema elustiku. Esiteks aitab plastilisus vähendada tihedas kasvukeskkonnas konkurentsist tulenevat asümmeetriat. Teiseks suurendab plastilisus taime vastupanuvõimet muutuvatele keskkonnatingimustele ja seega vähendab ebastabiilsetest keskkonnaoludest tulenevat suremust.<ref name="Lepik M.; Zobel K. (2015)" /> Lisaks on [[keskkonna heterogeensus|heterogeensemates keskkondades]] kasvavad liigid plastilisemad.<ref name="ZZSAS" />
 
190. rida:
Taimed toodavad palju mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid, mis ei funktsioneeri ei kasvus ega arengus. Neid ühendeid kutsutakse [[sekundaarsed metaboliidid|sekundaarseteks metaboliitideks]] ehk sekundaarseteks produktideks ehk naturaalseteks produktideks. Sekundaarsed [[metaboliit|metaboliidid]] erinevad primaarsetest metaboliitidest selle poolest, et neil on piiratud levik taimeriigis. See tähendab, et teatud sekundaarseid metaboliite leidub ainult teatud taimeliigis või lähedastel liikidel.<ref name="Taiz" />
 
Sekundaarsed metaboliidid kaitsevad taime [[herbivoor|herbivooride]]ide ja patogeenide vastu järgnevalt:
*muudavad herbivooridele taimede söömise keerukamaks ja takistavad mikroobsetel patogeenidel taimede nakatamist;
*toimivad kui atraktandid ([[lõhn]], [[maitse]], [[värvus]]) tolmeldajatele ja seemneid levitavatele loomadele;
*funktsioneerivad vahendajana taim-taim võitluses ja taim-mikroob sümbioosis.
Seega mõjutavad sekundaarsed metaboliidid otseselt taime võimekust ja [[kohasus|kohasust]]t.
 
Jagatakse kolmeks keemiliselt erinevaks rühmaks: [[Terpeenid|terpeenid]], [[Fenool|fenoolidfenool]]id ja lämmastikku sisaldavad ühendid.
 
==== Terpeenid ====
Terpeenid on üldiselt vees lahustumatud. Nad biosünteesitakse [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoAst]] või glükolüütilistest vaheühenditest. Paljud taimed sisaldavad lenduvate terpeenide segusid: [[Eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]]. Eeterlikud õlid annavad lehestikule iseloomuliku lõhna. [[Piparmünt]], [[sidrun]], [[salvei]] ja [[basiilik]] on sellisteks näideteks. Eeterlikel õlidel on tuntud [[putukad|putukaid]] tõrjuv toime. Neid leidub tihti [[näärmekarv]]ades, mis eemalduvad epidermisest ja nende roll on nö reklaamida taime mürgisust, peletades potentsiaalseid herbivoore juba enne taime hammustamist. Leidub ka mittelenduvaid terpeene, näiteks [[limonoidid|limonoidid]], mida iseloomustab kibe maitse [[pomerantsvili|tsitrusviljades]].<ref name="Taiz" />
 
==== Fenoolsed ühendid ====
209. rida:
 
==== Flavonoidid ====
[[flavonoidid|Flavonoidid]] on üks suuremaid taimefenoolseid klasse. [[antotsüstiin|Antotsütiinid]] on värvilised flavonoidid, mis meelitavad loomi. Taimed pakuvad viljaliha ja [[nektar]]it ning vastutasuks levitavad loomad nende seemneid ja aitavad neid [[tolmeldamine|tolmeldada]]. [[Flavoonid]] ja [[flavonoolid]] neelavad päikesevalgust väiksemal lainepikkusel ja on inimsilmale nähtamatud. Kuid näiteks [[mesilased|mesilastele]] on nad nähtavad ja moodustavad nektari paremaks leidmiseks sümmeetrilisi mustreid.<ref name="Taiz" />
 
==== Tanniinid ====
215. rida:
 
==== Lämmastikku sisaldavad ühendid ====
[[Alkaloidid]] on paljudele loomadele mürgised ja tõrjuvad, eriti [[imetajad|imetajatele]]. Igal aastal surevad paljud [[kariloom|kariloomad]]ad (liigse) alkaloidsete taimede söömise tõttu. Mõju loomadele on erinev. Paljud alkaloidid mõjuvad [[närvisüsteem|närvisüsteemi]]i osadele, osad [[membraantransport|membraantranspordile]], [[valgusüntees|valkude sünteesile]] või mitmesuguste [[ensüüm]]ide aktiivsusele. Mitte kõiki alkaloide, mis taimes leiduvad, ei tooda taim ise. Paljud rohttaimed on [[sümbioos|sümbioosis]]is seentega, mis sünteesivad alkaloide.<ref name="Taiz" /> [[Tsüanogeensed glükosiidid]] ja [[glükosinolaadid]] iseenesest ei ole ohtlikud, kuid lagunevad ühenditeks, mis on mürgised. Tsüanogeensed glükosiidid on taimes lagunemata ja ei ole ohtlikud. Kuid kui näiteks herbivoor kahjustab taimelehte, siis erinevate kudede sisaldised segunevad ja moodustavad mürgise [[sinihape|vesiniktsüaniidhappe]]. Glükosinolaadid lagunevad samamoodi taime kahjustamisel ja vabastavad gaasilisi toksiine ja keemiliselt reaktiivseid aineid. <ref name="Taiz" />
 
==== Mittevalgulised aminohapped ====
221. rida:
 
== Taimegeneetika ==
[[Pilt:Tolmukapea.jpg|pisi|[[Harilik müürlook]] on üks [[geneetika]] [[mudelorganism]]e ja esimene taim, mille kogu [[genoom]] sai [[sekveneerimine|sekveneeritud]]. Pildil on müürlooga avanev [[tolmukapea]] [[tolmutera]]dega. Foto: [[Heiti Paves]].]]
{{Vaata|Taimegeneetika}}
Kõigile taimedele piisab umbes samast arvust [[geen]]idest. Küll esineb aga taimeliikide vahel väga suur [[kromosoom]]ide hulga ja [[ploidsus]]e varieeruvus. Kui kõige väiksema teadoleva taimegenoomi maht on 63 Mbp (''[[Genlisea margaretae]]'')<ref name="DnNS2" />, siis suurima genoomiga taimel ''[[Paris japonica]]''l on see lausa 148 000 Mbp<ref name="RDTXD" />. See tuleneb peaasjalikult [[transponeeruvad elemendid|transponeeruvate elementide]] erinevast kogusest. Geneetilise info hulka ja kromosoomide arvu on paisutanud ka kogu genoomi [[duplikatsioon|duplitseerumised]] ja kromosomaalsed ümberkorraldused<ref name="Leitch" />. Näiteks õistaimede hõimkonnas on vähemalt 75% liikidest polüploidid. Nende seas omab kõige suuremat polüploidsuse taset ''[[Sedum suaveolens]]'', kes on 80-ploid (2n = 640)<ref name="Leitch" />.
234. rida:
 
== Taimede kaitsemehhanismid ==
Taimed on liikumatud organismid, kes oma looduslikes elukeskkondades on ümbritsetud paljudest potentsiaalsetest vaenlastest. Pea kõik [[ökosüsteem|ökosüsteemid]]id, kus taim elab, koosnevad [[bakterid|bakteritest]], [[viirused|viirustest]], [[seened|seentest]], [[imetajad|imetajatest]] ja teistest loomadest. Taime kaitsevad mehaaniliste vigastuste eest [[rakukest|rakukestad]]ad ja [[rakumembraan|rakumembraanid]]id, kuid ka mitmed taime sünteesitud ühendid ja keemilised ained.<ref name="rakusein" />
 
Mõned antipatogeensed ühendid on taimes sünteesid juba enne patogeeni rünnakut. Teised ühendid sünteesitakse pärast rünnakut. Tavaline reageering patogeenile on hüpersensitiivne reageering, mis tähendab, et nakatunud kohta ümbritsevad rakud surevad kohe, jättes patogeenid toitaineteta ning vältides ta edasilevikut. Juhul kui taim elab teatud osal üle patogeeni rünnaku, siis tal areneb tihti suurenenud vastupanu järgnevatele rünnakutele üle kogu oma pinna paljude patogeenide vastu. Seda kutsutakse [[Süsteemne omandatud resistentsus|süsteemselt omandatud resistentsuseks]] (''systemic acquired resistance'', SAR) ning see areneb mitme päeva jooksul pärast esmast nakatumist. <ref name="Taiz" />
 
=== Indutseeritud vastus putukatele ===
243. rida:
ümbritsevatele tingimustele genotüüpi muutmata).<ref name="fenot" /> See vähendab võimalust, et kahjulikud putukad adapteeruvad taime kaitsemehhanismidega.
 
Kui taim tunneb putukate [[sülg|süljest]] ära teatud ained, siis järgneb sellele keeruline signaalidevõrgustiku aktiveerumine ning tekib [[jasmoonhape|jasmoonhape]]. Hape kutsub esile taime kaitse metabolismi geenide [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]]. Nende seas aktiveeritakse ka geenid, mis kodeerivad tähtsate sekundaarsete metaboliitide ensüüme. Jasmoonhappe tõttu võib taimes tekkida herbivooride seedimist inhibeerivad valgud: [[proteinaasi inhibiitorid]]. Nad seostuvad tihedalt ja spetsiifiliselt proteiini hüdrolüüsivate ensüümide [[aktiivsait]]i ja takistavad selle tegevust.<ref name="Taiz" />
 
== Taimede ökoloogiast ==
Tänu enamikul taimedest esinevale [[fotosüntees|fotosünteesivõimele]]ivõimele on taimed (koos fotosünteesivate [[bakterid|bakteritega]]) peamised [[Õhk|õhu]] [[Süsinikdioksiid|süsihappegaasist]] [[orgaanilised ained|orgaaniliste ainete]] tootjad ja õhu [[hapnik]]uga rikastajad. Seega asuvad taimed kui [[autotroof]]id [[toitumisahel|toitumisahelate]]ate alguses.
 
Kuna taimedel puudub üldiselt võime aktiivselt ühest paigast teise liikuda, moodustavad nad [[ökosüsteem]]is kindla [[struktuur]]iga [[taimekooslus]]i ehk mingi paiga [[taimkate|taimkatte]]. Maismaa-taimekoosluses jaguneb [[taimestik]] vastavalt taimede suurusele ja [[kasvuvorm]]ile [[rinne (bioloogia)|rinneteks]]. Taimed on väga olulised ka [[mullastik]]u kujunemisel.
253. rida:
Taimerakkudes võivad elada [[endofüüdid]]. Seened saavad taimedelt energiaallikana [[sahhariidid|süsivesikuid]] ja pakuvad vastutasuks taimedele paremat vee või toitainete omastamist ning kaitset fütofaagsete (taimesööjate) putukate, lindude ja imetajate vastu. Seened muudavad taime toitainete koostist ja võimendavad või alustavad sekundaarsete metaboliitide sünteesi. Taime füsioloogia on otseselt mõjutatud erinevalt teistest esilekutsud mehhanismidest. Endofüüdid suurendavad süsivesikute kontsentratsiooni, muudavad C:N suhet lehtedes vähendades nende proteiinisisaldust. Lisaks võib seen omastada taimse lämmastiku ja moodustada lämmastikul põhinevaid sekundaarseid metaboliite nagu alkaloide. Kõik see muudab taimede herbivoorid vähem produktiivseks: kahjur võidakse täielikult eemale peletada, kahjuri areng aeglustub, omastab taimest vähem toitaineid ja väheneb võimalike järglaste arv. Seened elavad taimega üldjuhul terve taime eluea.<ref name="sümbiooseened" />
 
[[Pilt:Norman Borlaug (2004).jpg|pisi|[[Norman Borlaug]]. USA agronoom, kes algatas [[roheline revolutsioon|rohelise revolutsiooni]] ja pälvis [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] [[näljahäda]] vähendamise eest maailmas.]]
== Taimekasvatus ==
{{Vaata|Taimekasvatus}}
299. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="KdvYf">{{cite book | author = Haeckel G | year = 1866 | title = Generale Morphologie der Organismen | publisher = Verlag von Georg Reimer | location = Berlin | pages = vol.1: i–xxxii, 1–574, pls I–II; vol. 2: i–clx, 1–462, pls I–VIII}}</ref>▼
<ref name="yldstat">[http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-25-05-2016/ Fakte ja arve maakera taimestiku kohta] Uudistaja, 25. mai 2016</ref>
<ref name="bAlPQ">Van den Hoek, C., D. G. Mann, & H. M. Jahns, 1995. ''Algae: An Introduction to Phycology''. pages 343, 350, 392, 413, 425, 439, & 448 (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-30419-9</ref>▼
<ref name="AlgaeBase_Chlorophyta">{{Citation |last=Guiry |first=M.D. |last2=Guiry |first2=G.M. |year=2011 |title=AlgaeBase : Chlorophyta |publisher=World-wide electronic publication, National University of Ireland, Galway |url=http://www.algaebase.org/browse/taxonomy/?searching=true&gettaxon=Chlorophyta |accessdate=2011-07-26 |lastauthoramp=yes}}</ref>
<ref name="AlgaeBase_Charophyta">{{Citation |last=Guiry |first=M.D. |last2=Guiry |first2=G.M. |year=2011 |title=AlgaeBase : Charophyta |publisher=World-wide electronic publication, National University of Ireland, Galway |url=http://www.algaebase.org/browse/taxonomy/?searching=true&gettaxon=Charophyta |accessdate=2011-07-26 |lastauthoramp=yes}}</ref>
<ref name="Goffinet & Buck 2004">{{cite journal |last=Goffinet |first= Bernard |author2=William R. Buck |year=2004 |title=Systematics of the Bryophyta (Mosses): From molecules to a revised classification |journal=Monographs in Systematic Botany |volume=98 |pages=205–239 |publisher= Missouri Botanical Garden Press}}</ref>▼
<ref name="Raven 2005">{{cite book |last=Raven |first=Peter H. |first2=Ray F. |last2=Evert |first3=Susan E. |last3=Eichhorn |year=2005 |title=Biology of Plants |edition=7th |location=New York |publisher=W. H. Freeman and Company |isbn=0-7167-1007-2}}</ref>▼
<ref name="test">W. Barthlott, C. Neinhuis [https://s10.lite.msu.edu/res/msu/botonl/b_online/lotus/planta.htm "Purity of the sacred lotus, or escape from contamination in biological surfaces"] (kasutatud 04.10.2014)</ref>▼
<ref name="Taiz">Taiz L., Zeiger E.,. ''Plant Physiology'' 4th edition, University of California: Sinauer Associates, Inc., Publishers, 2006. 316–342</ref>▼
<ref name="Lepik M.; Zobel K. (2015)">Lepik M; Zobel K. (2015). Is there a positiive relationship between species richness and shoot morphological pasticity mediated by ramet density or is there a direct link?</ref>▼
<ref name="Weiner J. (2003)">Weiner J. (2003). Allocation, plasticity and allometry in plants.</ref>▼
<ref name="Leitch">Leitch, I. J., Greilhuber, J., Dolžel, J., Wendel, J. F. 2013. ''Plant Genome Diversity. Volume 2: Physical Structure, Behaviour and Evolution of Plant Genomes.'' Springer-Verlag Wien.</ref>▼
<ref name="rakusein">[http://www.plantphysiol.org/content/154/2/483.full], "Plant Cell Walls" Keegstra K., kasutatud:04.10.2014.</ref>▼
<ref name="fenot">Srour M. [http://bioteaching.com/phenotypic-plasticity-2/ "Phenotypic Plasticity"] (kasutatud 05.10.2014)</ref>▼
<ref name="sümbiooseened">Stanley H. Faeth [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1034/j.1600-0706.2002.980103.x/abstract "Are endophytic fungi defensive plant mutualists?"] (kasutatud 05.10.2014)</ref>▼
▲<ref name="KdvYf">{{cite book | author = Haeckel G | year = 1866 | title = Generale Morphologie der Organismen | publisher = Verlag von Georg Reimer | location = Berlin | pages = vol.1: i–xxxii, 1–574, pls I–II; vol. 2: i–clx, 1–462, pls I–VIII}}</ref>
▲<ref name="bAlPQ">Van den Hoek, C., D. G. Mann, & H. M. Jahns, 1995. ''Algae: An Introduction to Phycology''. pages 343, 350, 392, 413, 425, 439, & 448 (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-30419-9</ref>
<ref name="t3Hti">Van den Hoek, C., D. G. Mann, & H. M. Jahns, 1995. ''Algae: An Introduction to Phycology''. pages 457, 463, & 476. (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-30419-9</ref>
<ref name="BluPh">Crandall-Stotler, Barbara. & Stotler, Raymond E., 2000. "Morphology and classification of the Marchantiophyta". page 21 ''in'' A. Jonathan Shaw & Bernard Goffinet (Eds.), ''Bryophyte Biology''. (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-66097-1</ref>
<ref name="1bw1a">Schuster, Rudolf M., ''The Hepaticae and Anthocerotae of North America'', volume VI, pages 712–713. (Chicago: Field Museum of Natural History, 1992). ISBN 0-914868-21-7.</ref>
▲<ref name="Goffinet & Buck 2004">{{cite journal |last=Goffinet |first= Bernard |author2=William R. Buck |year=2004 |title=Systematics of the Bryophyta (Mosses): From molecules to a revised classification |journal=Monographs in Systematic Botany |volume=98 |pages=205–239 |publisher= Missouri Botanical Garden Press}}</ref>
▲<ref name="Raven 2005">{{cite book |last=Raven |first=Peter H. |first2=Ray F. |last2=Evert |first3=Susan E. |last3=Eichhorn |year=2005 |title=Biology of Plants |edition=7th |location=New York |publisher=W. H. Freeman and Company |isbn=0-7167-1007-2}}</ref>
<ref name="syBmL">{{cite book |last=Gifford |first=Ernest M. |first2=Adriance S. |last2=Foster |year=1988 |title=Morphology and Evolution of Vascular Plants |edition=3rd |page=358 |location=New York |publisher=W. H. Freeman and Company |isbn=0-7167-1946-0}}</ref>
<ref name="fMEWd">{{cite book |last=Taylor |first=Thomas N. |first2=Edith L. |last2=Taylor |year=1993 |title=The Biology and Evolution of Fossil Plants |page=636 |location=New Jersey |publisher=Prentice-Hall |isbn=0-13-651589-4}}</ref>
<ref name="yOtk5">International Union for Conservation of Nature and Natural Resources, 2006. ''[http://www.iucnredlist.org/ IUCN Red List of Threatened Species:Summary Statistics]''</ref>
▲<ref name="test">W. Barthlott, C. Neinhuis [https://s10.lite.msu.edu/res/msu/botonl/b_online/lotus/planta.htm "Purity of the sacred lotus, or escape from contamination in biological surfaces"] (kasutatud 04.10.2014)</ref>
▲<ref name="Taiz">Taiz L., Zeiger E.,. ''Plant Physiology'' 4th edition, University of California: Sinauer Associates, Inc., Publishers, 2006. 316–342</ref>
▲<ref name="Lepik M.; Zobel K. (2015)">Lepik M; Zobel K. (2015). Is there a positiive relationship between species richness and shoot morphological pasticity mediated by ramet density or is there a direct link?</ref>
<ref name="lbv66">Lepik A. (2010). Liikidevahelised erinevused taimede reaktsioonides konkurentide kasvutihedusele ja sugulusastmele.</ref>
▲<ref name="Weiner J. (2003)">Weiner J. (2003). Allocation, plasticity and allometry in plants.</ref>
<ref name="ZZSAS">Donohue et. Al. (2000). Evidence of adaptive divenrgence in plasticity: density- and site-dependent selection on shade-avoidance responses in ''Impatiens capensis''.</ref>
<ref name="DnNS2">Greilhuber, J., Borsch, T., Müller, K., Worberg, A., Porembski, S., Barthlott., W. (2006). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17203433 Smallest Angiosperm Genomes Found in Lentibulariaceae, with Chromosomes of Bacterial Size]. Plant Biol., 8: 770–777.</ref>
<ref name="RDTXD">Bennett, M., D. et Leitch, I. J. (2011). [http://aob.oxfordjournals.org/content/early/2011/01/11/aob.mcq258 Nuclear DNA amounts in angiosperms: targets, trends and tomorrow]. Annals of Botany, 107: 467–590.</ref>
▲<ref name="Leitch">Leitch, I. J., Greilhuber, J., Dolžel, J., Wendel, J. F. 2013. ''Plant Genome Diversity. Volume 2: Physical Structure, Behaviour and Evolution of Plant Genomes.'' Springer-Verlag Wien.</ref>
<ref name="rDeYu">Jiao, Y., et al. (2011). [http://www.nature.com/nature/journal/v473/n7345/full/nature09916.html Ancestral polyploidy in seedplants and angiosperms]. Nature 473, 97–100</ref>
<ref name="M7jFy">Newman, T., de Bruijn, F.J., Green, P. et al. (1994). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7846151 Genes galore: a summary of methods for accessing results from large-scale partial sequencing of anonymous Arabidopsis cDNA clones]. Plant Physiol. 106: 1241–1255.</ref>
<ref name="kZ0Pm">The Arabidopsis Genome Initiative. (2000). [http://www.nature.com/nature/journal/v408/n6814/full/408796a0.html Analysis of the genome sequence of the flowering plant Arabidopsis thaliana]. Nature, 418: 796–815.</ref>
<ref name="IdVO8">[https://sites.google.com/a/ualberta.ca/onekp/ 1000 Plants]</ref>
▲<ref name="rakusein">[http://www.plantphysiol.org/content/154/2/483.full], "Plant Cell Walls" Keegstra K., kasutatud:04.10.2014.</ref>
▲<ref name="fenot">Srour M. [http://bioteaching.com/phenotypic-plasticity-2/ "Phenotypic Plasticity"] (kasutatud 05.10.2014)</ref>
▲<ref name="sümbiooseened">Stanley H. Faeth [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1034/j.1600-0706.2002.980103.x/abstract "Are endophytic fungi defensive plant mutualists?"] (kasutatud 05.10.2014)</ref>
}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Taimed"