Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 77 baiti ,  11 kuu eest
P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
==Loodus==
[[Pilt:Mossø fra NO Alken.jpg|pisi|Jüütimaa maastik, [[Mossø]] järv]]
[[Pilt:KarleboL.jpg|pisi|52,6% Taani maapindalast moodustab [[haritav maa]]<ref name="cia" /> nagu pildil [[Karlebo]]s.]]
 
===Pinnamood===
Taani riigipea on kuninganna [[Margrethe II]], kes on abielus [[Henrik (Taani prints)|prints Henrikuga]]. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]] (sündinud 1968) ja prints [[Joachim (Taani prints)|Joachim]] (sündinud 1969).
 
Kroonprints Frederik (troonile saades arvatavasti kuningas Frederik X) abiellus 2004. aastal [[Mary (Taani kroonprintsess)|kroonprintsess Mary]]ga, kellega ta tutvus [[2000. aasta suveolümpiamängud|Sydney olümpiamängude]] ajal. Neil on poeg, tulevane troonipärija [[Christian (Taani prints)|Christian Valdemar Henri John]] (sündinud [[2005]]) ja tütar, [[Isabella (Taani printsess)|printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe]] (sündinud [[2007]]).
 
Prints Joachim on lahutatud, kuid tal on kaks last oma endise abikaasa, [[Alexandra (Frederiksborgi krahvinna)|Frederiksborgi krahvinna Alexandra]]ga: [[Nikolai (Taani prints)|prints Nikolai]] (sündinud [[1999]]) ja [[Felix (Taani prints)|prints Felix]] (sündinud [[2002]]).
===Haldusjaotus===
[[Pilt:Denmark regions.svg|pisi|Taani jagunemine piirkondadeks]]
Alates [[2007]]. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks (''region''): [[Kesk-Jüütimaa]], [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani]], [[Pealinna piirkond|Pealinna]], [[Põhja-Jüütimaa piirkond|Põhja-Jüütimaa]] ja [[Sjællandi piirkond]].
 
Taani jaguneb 98 vallaks.
standardiseerumise. See lähtus [[Christian III Piibel|Christian III Piibli]] keelest. Alates 18. sajandist räägitakse [[noorem uustaani keel|nooremast uustaani keelest]]. 19. ja 20. sajandil oli õigekiri suhteliselt konservatiivne, nii et kõnekeel lahknes kirjutatud keelest tunduvalt.<ref name="JeAhQ" />
 
Taani keelel on palju murdeid ([[Taani keele murded]]). Need kujunesid üldjoontes välja [[14. sajand]]ikssajandiks, murdeerinevused olid kõige suuremad 1700. aasta paiku. Hiljem on murded üha taandunud ja praegu kõneleb murdeid ainult 5% taanlastest. Murded jagunevad kolmeks põhirühmaks:
 
# [[idataani murded]] (vanad [[Skåne murded]], [[Bornholmi murre]])
[[Pronksiaeg|Pronksiajal]] (1800–500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, nt [[Trundholmi vanker]] ja [[kaljujoonis]]ed [[Bornholm]]il viitavad [[päikesekultus]]ele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on [[laev]]. [[Ülik]]uid maeti [[tammekirst]]udes hiiglaslikesse [[kääbas]]tesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes [[Jüütimaa]] osas on tänu [[muld|mulla]] iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist [[hauapanused]], sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb [[Egtvedi piiga]] hauast.
 
[[Rauaaeg|Rauaaja]] esimesel perioodil, nn [[keldi rauaaeg|keldi rauaajal]] (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud [[keldid|keltide]] mõju. Sellele järgnenud nn [[rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]] (meie ajaarvamise algusest kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud [[Rooma riik|Rooma riigist]], sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt [[laensõnu]]; [[ladina kiri|ladina kirja]] mõjul tekkis [[ruunikiri]]. [[Germaani rauaaeg|Germaani rauaajast]] (400–800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad [[taanid]]e kui rahva kohta. Sellest ajast on ka andmed [[Jüüti poolsaar]]el elanud [[anglid]]e ja [[jüütid]]e kohta, kes liikusid edasi mandrilt [[Suurbritannia saar]]tele, kus segunesid kohalike elanikega, moodustades [[inglased|inglise rahvus]]e tuumiku. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks [[8. sajand]]ilsajandil. Sellest annavad tunnistust sellised suurejoonelised ehitised nagu [[Danevirke]] piirivall ja [[Kanhave kanal]] läbi [[Samsø]] saare, ning Taani esimese [[linn]]a [[Ribe]] asutamine pärast aastat 700. Taani riiki kuulusid ka [[Skandinaavia poolsaar]]e lõunatipus asuvad maakonnad [[Skåne maakond|Skåne]], [[Halland]] ja [[Blekinge maakond|Blekinge]], mis praegu kuuluvad [[Rootsi]]le.
 
Rauaajast pärinevad paljud soodest leitud mumifitseerunud laibad, näiteks [[Tollundi mees]].
Alates kuningas [[Gorm Vana]]st (suri arvatavasti 958) on teada kõik [[Taani kuningas|Taani kuningad]]. Gormi poeg [[Harald Sinihammas]] rajas [[Jelling]]isse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest [[ruunikivi]]st, suurest [[kivilaev]]ast ja [[kirik (pühakoda)|kirik]]ust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast [[ringvall-linnus]]t, neist tuntum on [[Trelleborg]] [[Sjælland]]il. Jätkus piirikaitsevalli [[Danevirke]] tugevdamine.
 
Harald Sinihamba ajal [[10. sajand]]isajandi keskel sai Taanist ametlikult [[kristlus|kristlik]] riik. Tänu [[kaubandus]]e arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad (ainsana oli varem asutatud [[Ribe]]). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on [[Hedeby]] ja [[Århus]].
[[Pilt:Kalmar Union ca. 1400.svg|pisi|Taani juhitud [[Kalmari unioon]]i kuulunud territooriumid 1500. aasta paiku]]
 
12. sajandil algas Taani ekspansioon ristisõdade näol lõuna pool elavate slaavlastest [[vendid]]e elualadele, samas mõjutasid riigi tugevust riigisisesed vastuolud. Kuningas [[Valdemar I Suur]] (1157–1182) suutis vende võita (vt [[Vendi ristisõda]]).
Kuningas [[Knut VI]] (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust, vallutas [[Pomerania]] ja [[Mecklenburg]]i ning Knut sai ''Taani ja vendide kuningaks''. Vallutused jätkusid kuningas [[Valdemar II]] Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks [[Holstein]]i ning [[Saaremaa]] ja [[Põhja-Eesti]] alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu [[Dannebrog]]i [[1219]]. aastal [[Tallinn]]a sõjakäigu ajal. [[1222]]. aastal tekkis kuningas [[Valdemar II]]-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. [[1223]]. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi [[Schwerin]]i krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.
 
[[1227]]. aastal sai [[Valdemar II]] sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahing]]us lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele Eestis ka sakslaste [[Mõõgavendade ordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.
Kalmari unioon püsis läbi tõusude ja mõõnade aastani [[1521]], kui kuningas [[Christian II]] korraldatud [[Stockholmi veresaun]]a järel astus Rootsi liidust välja. Taani ja Norra vaheline personaalunioon kestis aastani [[1814]].
 
Kalmari uniooni lagunemisele järgnes [[reformatsioon]] ja kodusõda (''[[Grevens fejde]]''). Kodusõjas jäi peale reformatsioonimeelne [[Christian III]], aastal [[1536]] sai Taanis ja Norras ametlikuks usuks [[luterlus]].
 
===Uusaeg===
[[18. sajand]]il suutis Taani põhijoontes sõdadest kõrvale hoida. Prantsuse [[valgustus (filosoofia)|valgustusliikumise]] mõjul kasvas huvi teaduse vastu. Aastatel [[1761]]–[[1767]] läkitas Taani kuningas [[Frederik V]] [[Carsten Niebuhr]]i juhtimisel esimese Euroopa teadusliku [[ekspeditsioon]]i [[Siinai]]le ja [[Araabia poolsaar]]e lõunaossa. Arenes majandus, viidi läbi talude kruntimine. 17.–18. sajandil sai Taanist [[koloniaalmaa]]. Taanile kuulusid kolm saart [[Kariibi meri|Kariibi meres]], [[Trankebar]] [[India]]s ning [[orjakaubandus]]e tarvis loodud [[koloonia]]d Lääne-[[Aafrika]]s [[Ghana]]s.
 
Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal. Kopenhaageni pommitamine 1801. ja 1807. aastal ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta [[Napoleon]]i poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning [[1814]]. aasta [[Kieli rahuleping]]uga oldi sunnitud loovutama [[Norra]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] võimu alla. Riik oli sisuliselt [[pankrot]]is.
 
[[19. sajand]]i esimesel poolel tugevnes nii taani kui ka saksa [[rahvuslus]]. Sellega seoses tekkisid probleemid [[Slesvigi hertsogkond|Schleswig]]i (taanipäraselt Slesvig) ja [[Holsteni hertsogkond|Holstein]]i (Holsten) hertsogkondade [[saksa keel|saksakeelse]] elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, Taani kuningas oli aga ka Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes [[Esimene Schleswigi sõda]] [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]]ga [[1848]]–[[1851]], mis sisuliselt säilitas varasema seisu.
Jätkus areng [[heaoluriik|heaoluriigi]] suunas. Aastal 1933 asendati ebapopulaarsed [[vaestemaja]]d [[sotsiaaltoetused|sotsiaaltoetustega]].
 
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] okupeerisid [[Saksamaa|sakslased]] [[9. aprill]]il [[1940]] kogu Taani, vastupanu oli tühine. Järgnes suhteliselt leebe [[Saksa okupatsioon Taanis|okupatsioon]], mille ajal Taani säilitas suure [[autonoomia]]. Mõõdukas koostöö okupantidega tegi muu hulgas võimalikuks taani [[juut]]ide evakueerimise [[Rootsi]] [[1943]] ning taani vangide tagasitoomise saksa [[vangilaager|vangilaagritest]] [[1945]]. aasta märtsis-aprillis. [[Wehrmacht|Saksa väed]] Taanis kapituleerusid [[5. mai]]l [[1945]] Briti marssalile [[Bernard Montgomery]]le. [[Bornholm]]i hõivasid [[Punaarmee|Nõukogude väed]], kes lahkusid saarelt [[1946]]. aasta kevadel.
 
Aastal 1945 tunnustas Taani [[Island]]i [[iseseisvus]]t. Saareriik oli kuulutanud ennast iseseisvaks aasta varem.
Aastal [[1702]] avati [[Bredgade]]l ooperiteater, kus etendati itaalia oopereid. Seal käis kõrgem seltskond. Ka Kuninglikus Teatris hakati oopereid lavastama. [[Johan Herman Wessel]]i ja [[Paolo Scalabrini]] "[[Kierlighed uden Strømper]]" ([[1773]]) oli Taani algupärane ooper.
 
Kuningliku Teatri ooperi- ja balletimaja Operaen på Holmen ([[Kopenhaageni ooperimaja]]) avati [[2005]]. See mahutab olenevalt [[orkestriauk|orkestriaugu]] suurusest 1492–1703 vaatajat. Kunstiline juht on [[Kasper Holten]].
 
====Tantsuteater====
===Taani film ja kino===
{{vaata|Taani filmikunst}}
Esimene [[kino]] asutati Kopenhaagenis [[1904]].
 
Aastal [[1906]] asutas [[Ole Olsen (režissöör)|Ole Olsen]] [[Nordisk Film]]i ([[Nordisk Films Kompagni]]), mille toodang oli ulatuslik. Ajavahemik 1908–1916 oli Taani filmi esimene kuldajastu. Tehniline tase oli kõrge, Taani filme eksporditi. Toodeti kriminaalsarju, muinasjutufilme ja erootilisi melodraamasid. Režissöörid [[Urban Gad]], [[Benjamin Christensen]] ja [[Viggo Larsen]] olid ekspressiivse ja innovatiivse stiili tõttu rahvusvaheliselt hinnatud. [[Asta Nielsen]] oli [[tummfilm]]i ajastu esimene suur taani filminäitleja. Rahvusvaheliselt tuntud oli ka [[Valdemar Psilander]].
Sõdadevahelise aja suured näitlejad olid [[Liva Weel]], [[Ib Schønberg]] ja [[Poul Reichhardt]]. Selle aja kuulus filmirežissöör on [[Carl Dreyer]], kelle filmid käsitlevad eriti religiooni ja inimhinge.
 
[[Theodor Christensen]] tegi [[dokumentaalfilm]]i Taani vastupanuvõitlusest "[[Det gælder din frihed]]" ([[1946]]). 1940. ja 1950. aastate väljapaistvamad režissöörid olid peale Dreyeri [[Astrid Henning-Jensen]] ja [[Bjarne Henning-Jensen]], kelle "[[Ditte Menneskebarn]]" ([[1946]]) esindas angažeeritud realismi.
 
1960ndate põlvkonna režissööride seas tõusid esile [[Palle Kiærulff-Schmidt]] ("[[Weekend]]", [[1962]]) ja [[Henning Carlsen]] ("[[Sult]]", [[1966]]; "[[Mennesker mødes og sød musik opstår i hjertet]]", [[1967]]). [[Erik Balling]] ja [[Henning Bahs]] lõid kõigi aegade kõige populaarsema filmisarja, mille esimene film oli "[[Olsenbanden]]" ([[1968]]).
 
Taani riik institutsionaliseeris [[1964]] riikliku toetuse filmitegemisele. Aastast [[1972]] suunab seda [[Taani Filmiinstituut]] (Det Danske Filminstitut). Alates [[1966]]. aastast tegutseb [[Taani Filmikool]].
 
1970ndatel said tuntuks [[Søren Kragh-Jacobsen]] ("[[Vil du se min smukke navle?]]", 1978) ja [[Morten Arnfred]] ("[[Johnny Larsen]]" ([[1979]]). 1980ndatel saavutasid rahvusvahelist edu [[Gabriel Axel]] filmiga "[[Babettes gæstebud]]" ([[Oscar]] [[1987]]) ja [[Bille August]] filmiga "[[Pelle Erobreren]]" (Vallutaja Pelle, [[1987]]). 1990ndatel sai maailmakuulsaks [[Lars von Trier]], kes alustas [[1984]] ning pani aluse liikumisele [[Dogma 95]] (Dogme95). Tema filmide seas on "[[Laineid murdes]]" (Breaking the Waves, [[1996]]) ja "[[Dogville]]" ([[2003]]). 2000ndatel sai tuntuks [[Niels Arden]] ("[[Oplev med Drømmen]]", 2006).
 
Juhtivate filmirežissööride seas on veel [[Thomas Vinterberg]], [[Lone Scherfig]], [[Susanne Bier]] ja [[Ole Bornedal]] ja animaator [[Jannik Hastrup]]. Tuntud filmiinimesed on veel [[Mads Mikkelsen]], [[Iben Hjejle]], [[Connie Nielsen]], [[Jesper Christensen]], [[Brigitte Nielsen]], [[Sven-Ole Thorsen]] ja [[Viggo Mortensen]].
<ref name="TgOAE">Paulus Orosius (trükkitoimetaja Henry Sweet, M.A.): [http://www.archive.org/stream/extractsfromalfr02alfruoft#page/n5/mode/2up Extracts from Alfred's Orosius], Oxford Clarendon Press, [[London]], september 1885, kd 2, lk 16</ref>
<ref name="eWY2Y">[[Erik Christiansen]]. ''The Norsemen in the Viking Age (The Peoples of Europe)'', WileyBlackwell, 15. november 2001, ISBN 0631216774, ISBN 978-0631216773, lk 119</ref>
<ref name="9GQcU">[[Niels Refskou]]. In marca vel regno Danorum. En diplomatarisk analyse af forholdet mellem Danmark og Tyskland under Harald Blåtand. – ''[[Kirkehistoriske Samlinger]]'', [[1985]], lk 19–33</ref>
<ref name="Wimc5">[[Niels Refskou]]. Det retlige indhold af de ottonske diplomer til de danske bispedømmer. – ''[[Scandia]] 52, [[1986]], lk 173</ref>
<ref name="eestiloodus">[http://www.eestiloodus.ee/artikkel4299_4262.html "Rahvuslinnu lugu"] Eesti Loodus, 2011/12</ref>
<ref name="JeAhQ">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 13–27.</ref>
<ref name="cd4nX">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 29–37.</ref>
<ref name="refworld">[http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page=country&category=&publisher=&type=&coi=DNK&rid=4562d8b62&docid=4ae8614764&skip=0 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark], refworld.org</ref>
<ref name="CkqdJ">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 39–44.</ref>
<ref name="seisüks">2009. aasta seisuga</ref>
<ref name="LrGJ1">[http://www.norden.org/no/fakta-om-norden/spraak?set_language=no Språk], norden.org</ref>
<ref name="rikY5">[http://www.regjeringen.no/nb/dep/kd/dok/nouer/2003/nou-2003-16/15/3.html?id=370765 I første rekke], regjeringen.no</ref>
<ref name="refworld">[http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page=country&category=&publisher=&type=&coi=DNK&rid=4562d8b62&docid=4ae8614764&skip=0 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark], refworld.org</ref>
<ref name="seisüks">2009. aasta seisuga</ref>
<ref name="n4KL4">2007. aasta seisuga</ref>
<ref name="JJL9O">[http://www.studyindenmark.dk/study-in-denmark/danish-higher-education-institutions Higher Education Institutions] Study in Denmark</ref>
75 765

muudatust