Vikipeedia

Minose kultuur: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine using AWB
P pisitoimetamine
12. rida:
Termin "minoiline" viitab müütilisele [[Knossos]]e kuningale [[Minos]]ele. Pole selge, kes selle termini esimest korda kasutusele võttis. Tavaliselt arvatakse, et termini lõi kultuuri avastanud arheoloog [[Arthur Evans]] (1851–1941) ise. Ta avastas Knossoses suure paleekompleksi, mida seostas mütoloogilise labürindi ja kuningas Minosega.<ref name="TfN3D" /> Siiski kasutas [[Karl Hoeck]] terminit ''Das Minoische Kreta'' juba aastal [[1825]] oma suurteose ''Kreta'' teises köites.<ref name="eFr3e" /> Teadaolevalt on see ka esimene kord, kus Kreeta ajaloo vanimat perioodi kirjeldatakse sellise sõnaga. On äärmiselt tõenäoline, et Evans oli seda raamatut lugenud, ja seega ta ilmselt lihtsalt jätkas omaenda leidude kirjeldamisel selle termini kasutamist.<ref name="mhFyB" /> Evans ise ütles termini kasutuselevõtu kohta nii:{{tsitaat3|Vana Kreeta tsivilisatsiooni kui terviku puhul olen ma teinud ettepaneku – ja nii selle kui ka teiste riikide arheoloogid on seda ettepanekut üldiselt aktsepteerinud – kasutada selle kohta terminit "minoiline".|<ref name="uD0tE" />}}
 
Evans ei väida, nagu oleks ta selle termini leiutanud, tema on soovitanud seda terminit kasutada. Hoecki teoses on selle terminiga kirjeldatud Kreeta ajaloo mütoloogilist perioodi. Tal ei olnud aimugi, et selle perioodi kohta võiks olla ka arheoloogilist materjali. Evansi aastal 1931 tehtud väidet, et seda terminit enne teda ei kasutatud, on oma uuringutes vaidlustanud nii Karadimas kui ka Momigliano. Lisaks Hoeckile kasutas seda terminit veel [[Arthur Milchhöfer]] aastal 1883.<ref>Arthur Milchhöfer, Die Anfänge der Kunst in Griechenland, Brockhaus, Leipzig 1883, lk. 128.</ref> Arheoloogilises kontekstis võib Evansi väidet aga tõeseks pidada. Kuna tema selle kultuuri avastas ja nii ei olnud seda terminit kultuuri kohta varem kasutada võimalik, siis võib teda selle arheoloogilise termini loojaks ka pidada.
 
== Kreeta mütoloogias ==
19. rida:
Kreeklaste ja kreetalaste seoseid kajastavatest müütidest tuntuim on müüdid [[Minos]]est ja [[Theseus]]est, kes käis Kreetal. Seal tuli tal võidelda [[Daidalos]]e rajatud labürindis [[Minotauros]]ega. Daidalos ja tema poeg [[Ikaros]] olevat tasuks tehtud töö eest aga Kreetal vangistatud, kust nad põgenesid Daidalose meisterdatud lennuaparaadi abil.<ref name="Ktn4F" /> Theseuse loos kirjeldatud Ateena ja Kreeta vahelise konflikti aluseks oli Minose poja [[Androgeos]]e hukk Ateenas toimunud [[panatenaiad]]el; Theseus olevat aga abiellunud Minose tütre [[Ariadne]]ga.<ref name="O6dbV" />
 
Samuti on Kreetaga seotud müüt [[Zeus]]i sünnist Kreetal asuval [[Ida mägi|Ida mäel]] või siis teise loo kohaselt Dikti mäel. On arvatud, et lugu Zeusi ja Kronose vahelisest võimuvõitlusest kajastab [[tume ajajärk|tumedasse ajajärku]] jäänud verist usunditevahelist konflikti ja usuvahetust, mis lõppes Zeusi kummardajate võiduga.<ref name="fgM3S" /> Vähem tuntud müüdi kohaselt olevat Zeus ka Kreetal surnud; tema haud asuvat [[Juktas]]e mäel, kus asub minose kultuuri tempel.<ref>Antonis Vassilakis: Minoisches Kreta – Vom Mythos zur Geschichte. lk. 34.</ref>
 
== Kronoloogia ja ajalugu ==
81. rida:
Selle asemel, et Minose kultuuri leidudele aastaarve määrata, kasutavad arheoloogid hoopis kaht suhtelise [[kronoloogia]] meetodit. Esimese neist lõi Evans ja tänapäeva arheoloogid on seda täpsustanud. Selle aluseks on [[keraamika]]s kasutatavad tehnikad ja leitud Egiptuse päritolu importkaubad, mis võimaldavad seda viia vastavusse [[Vana-Egiptus]]e kronoloogiaga. Evansi skeem jagab Minose kultuuri ajaloo kolmeks perioodiks – varaminoiliseks (EM), keskminoiliseks (MM) ja hilisminoiliseks (LM).<ref name="0DHSV" /> Neid perioode on hiljem veelgi liigendatud (näiteks varaminoiline periood jaguneb veel omakorda kolmeks rooma numbritega tähistatavaks perioodiks).
 
Aastal 1909 koostas saksa arheoloog Diedrich Fimmen võrdleva tabeli, kus viis minose kultuuri jaotuse vastavusse egiptuse kronoloogiaga.<ref>Diedrich Fimmen: Zeit und Dauer der kretisch-mykenischen Kultur. Teubner, Leipzig 1909, lk. 106/107</ref>
 
Teise dateeringusüsteemi pakkus välja [[Kreeka]] arheoloog [[Nicolas Platon]], kes võttis aluseks lossidena tuntud [[Knossos]]e, [[Malia]], [[Phaistos]]e ja [[Kato Zakros]]e paleekomplekside arhitektuurilise arengu. Tema jagas Minose kultuuri paleede-eelseks, eelpaleeliseks, uuspaleeliseks ja paleedejärgseks perioodiks.<ref name="Theseus" /> Nende kahe süsteemi omavahelised suhted on ära toodud kõrvalolevas tabelis; lisatud on ka Warreni ja Hankey aastal 1989 tehtud hinnangud nende perioodide ligilähedaste ajavahemike kohta.
91. rida:
Hiljuti on leitud kivist tööriistu, mis tõendavad, et inimesed (kas siis mõned väljasurnud [[Hominini]] triibuse esindajad või varajane [[inimene]] ise) jõudsid [[Kreeta]]le 130 000 aastat tagasi. Viimase viibimine Kreetale on siiski tõendatav alles viimase 10 000 – 12 000 aasta jooksul.<ref name="woUnu" /><ref name="sIOQo" />
 
[[Mesoliitikum]]ist on leitud koopamaalinguid, samuti ka esimeste hoonete jäänuseid. toonased asukad olid kütid ja korilased; hiljem lisandus neile ka põlluharimisega tegelevat elanikkonda. kaks kogukonda eksisteerisid kõrvuti veel [[neoliitikum]]iski.<ref>Antonis Vassilakis: Minoisches Kreta – Vom Mythos zur Geschichte. lk. 70.</ref>
 
Vanimad Kreetalt leitud tänapäeva inimese jäänused pärinevad ligikaudu aastal 7000 eKr elanud neoliitikumi põllumeeste kogukonnast.<ref name="HNtke" /> Tänapäeva kreetalaste [[DNA]] [[haplogrupp]]ide analüüs näitab, et neil on kreeklastega ühised ja ilmselt kas [[Anatoolia]]st või [[Levant|Levandist]] saabunud esivanemad.<ref name="LQVh8" /> Neoliitikumis elati külades – kalurite asulad paiknesid mere kaldal, sellal kui viljakas [[Mesara tasandik]] oli põllumeeste asupaigaks.<ref name="Hermann" /> Tööriistade valmistamiseks kasutati puitu ja laialt levinud kohalikke kive - [[paas]]i, [[serpentiin (mineraal)|serpentiini]], [[kiltkivi]].<ref>Antonis Vassilakis: Minoisches Kreta – Vom Mythos zur Geschichte. lk. 76.</ref>
 
[[Pilt:Phaistos_01.jpg|pisi|Phaistose lossikompleksi varemed]]
153. rida:
Minose kultuuri mõjusfääris olid ka [[Küklaadid]], neist Kreetale lähemal asunud [[Karpathos]], [[Saria]] ja [[Kasos]] olid samuti pronksiaja keskpaigast alates minoslaste kolooniad või Minose kultuuri kaupmeeste asulakohad (periood MMI–MMII). LMI perioodil enamik neist hüljati, aga Karpathos jäi Minose kultuuri mõjusfääri kuni pronksiaja lõpuni.<ref name="VTczy" /> [[Adolf Furtwängler]] oletas ka, et Minose kultuuri mõjusfääri kuulus [[Aígina]], ent see oletus on praeguseks kõrvale lükatud.<ref name="8ueN0" /> Minose kultuuri koloonia asus ka [[Rhodose saar]]el [[Ialysos]]es.<ref name="QJ1Bd" />
 
Minose kultuuri mõjud ei ulatu mitte üksnes Küklaadidele, vaid ka selle mõjusfääri jäid ka [[Melos]]e saar ja [[Mileetos]].<ref>Minoan Colonialism Keith Branigan 1981 lk. 23-33</ref> Kaugemad mõjud ulatusid Küprosele ja Egiptusse. XV sajandil eKr maaliti [[Teeba (Egiptus)|Teeba]]s pilte, kus kujutati minoslaste välimusega inimesi. Nende juures olevad kirjad seletavad, et need inimesed tulid ''Keftiust'' või mere keskel asuvatelt saartelt. Tegemist võib olla kas kinke toovate minose kaupmeeste või ametnikega.<ref name="LiVlP" /> [[Uus riik|Uue riigi]] ajal (umbes 1400 eKr) rajati [[Avaris]]esse lossikompleks, mis sarnaneb väga Kreeta lossikompleksidega.<ref name="RDRsJ" />
 
Mitmest Kreetal asuvast leiupaigast on leitud viiteid, et tegemist oli väljapoole suunatud kultuuriga. nii näiteks asub Kato Zakrose lossikompleks 100 meetri kaugusel tänapäeva rannajoonest. See asus lahe kaldal ja sealsed rikkalikud leiud ning töökodade arvukus viitavad sellele, et tegemist oli kaupade importimise ja eksportimise keskusega.<ref name="qO3Ow" /> Seda rõhutab ka sage mere kujutamine Minose kultuuri kunstis, sealhulgas ka Akrotiri läänepoolseima maja freskol nr. 5, mis kujutab laevastikku.
 
== Rahvastik ==
233. rida:
[[Pilt:Θεά_των_Όφεων_6393.JPG|pisi|Maojumalanna või riitust läbi viiv preestrinna]]
 
Esimesi oletusi minose kultuuri usundi kohta tegi juba Evans. Ta oletas, et Kreetal oli tegemist [[monoteism|monoteistliku]] religiooniga, kus kummardati ühtset emajumalannat.<ref>J. Lesley Fitton: Die Minoer. Konrad Theiss Verlag, Stuttgart 2004, ISBN 3-8062-1862-5, lk. 153–156</ref>
 
Minoslaste usund näib olevat austanud põhiliselt jumalannasid ja nende kultuuri aluseks oli matriarhaalne religioon. Professor Nanno Marinatos on öelnud: "Kreeta jumalate hierarhiat ja omavahelisi suhteid on raske lahti mõtestada, kui kasutada on üksnes kujutised". Ta eitab ka varasemaid minoslaste religiooni primitiivsena kujutavaid väiteid, öeldes: "Tegemist oli keeruka ja linnastunud lossikompleksidele keskenduva kultuuriga, mida iseloomustas kompleksne sotsiaalne hierarhia. Viljakussümbolid ei omanud seal olulisemat kohta, kui ükskõik millises mineviku või tänapäeva religioonis; selle osadeks olid ka sooline identiteet, üleminekuriitused ja surm. On mõistlik eeldada, et see sarnanes nii ühiskonnakorralduselt kui ka riitustelt, tõenäoliselt isegi mütoloogialt analoogsetele Lähis-Ida lossikompleksidega kultuuridega".<ref name="0eKmr" /> Kuigi on tõendeid ka meessoost jumalate olemasolu kohta, on jumalannade kujutised siiski palju levinumad. Kuigi mõned kujutatud naised võivad olla ka kummardajaid ja preestrinnasid, aga mitte jumalused, on leitud mitmeid pilte, kus tegemist on ilmselt jumalannadega. Kujutistel on viljakuse emajumalanna, loomade emand, linnade, kodukolde ja lõikuse kaitsejumalannad, allilma emand ja neid on veelgi. Neid esindavad sageli linnud, moonid ja maod, vahel on neil ka peas raskesti identifitseeritava looma kujutis.
250. rida:
=== Arhitektuur ===
 
Algselt elasid kreetalased valdavalt koobastes, nende elutegevuse jälgi on leitud eriti ohtralt saare lääneosas. Neoliitikumi lõpus hakkasid nad rajama esimesi algelisi hooneid. Need rajati tahumata kividest ja neis oli tavaliselt mitu kambrikest.<ref name="9cK8d" /> Kasutati ka päikese käes kuivatatud telliseid. Põrandad valmistati savist, majade kõrval asusid tihti ka abihooned ja loomatarandikud.<ref>Antonis Vassilakis: Minoisches Kreta – Vom Mythos zur Geschichte. lk. 73.</ref>
[[Pilt:Bath-tub (asaminthos), Late Cycladic I, Phylakopi III, AM Milos, B 885, 152415.jpg|pisi|[[Küklaadid]]elt leitud Minose kultuuri vann]]
 
Minose kultuuri linnasid ühendasid kividega sillutatud teed, mida katsid pronksist saagidega välja lõigatud kiviblokid. Tänavatelt juhiti liigne vesi ära ja kõrgkihi elamistes olid savist torud, mis tõid puhast vett ning juhtisid reovee ära.<ref name="l5Mwe" /> Kreetal hakati 18. sajandil eKr kasutama ka [[tualett]]e; tegemist on esimeste teadaolevate sellelaadiliste paikadega inimkonna ajaloos.<ref>Mary Bellis [https://www.thoughtco.com/history-of-plumbing-1992310 The History of Plumbing]</ref> Reoveel lasti voolata läbi poorsete seintega savitorude; lõpptulemuseks oli puhas vesi. Vihmavee kogumiseks ja säilitamiseks olid nii sisehoovides kui ka majade lamedatel katustel [[tsistern]]id.<ref>J.B, Rose; A.N, Angelakis (2014). Evolution of Sanitation and Wastewater Technologies through the Centuries. London: IWA Publishing. lk. 2.</ref>
 
Minose kultuuri majadel olid lamedad plaatidega kaetud katused. Põrandad olid kas puidust või krohvitud või kaetud kiviplaatidega. Seinte alumised osad olid tavaliselt kivist, ülemised osad olid laetud [[toortellis]]test. Laed olid tehtud puidust.
330. rida:
=== Metallurgia ===
 
Kreetal leidub mõnel pool [[vask]]e ja seda ka kaevandati, ent suurem osa kasutusel olnud vasest siiski imporditi kas Väike-Aasiast või Küproselt. Suuremad esemed valmistati Väike-Aasia vasest, milles esines lisandina [[tsink]]i. Luksuslikumad tarbeesemed valmistati vahel ka [[Sitsiilia]]st või [[Küklaadid]]elt toodud [[hõbe]]dast.<ref name="uGwnz" /> Esimesed märgid metallide kasutamisest ilmnevad eelpaleelise teisest perioodist, toona olid kasutusel pronks ja hõbe.<ref name="knnxF" /> Oletatavasti on osad sellest perioodist leitud metallanumad siiski varasemast ajast säilinud pärandvara.<ref>Rehak, Paul (1997). "Aegean Art Before and After the LM IB Cretan Destructions". Koguteoses: Laffineur, Robert; Betancourt, Philip P. TEXNH. Craftsmen, Craftswomen and Craftsmanship in the Aegean Bronze Age / Artisanat et artisans en Égée à l'âge du Bronze: Proceedings of the 6th International Aegean Conference / 6e Rencontre égéenne internationale, Philadelphia, Temple University, 18–21 April 1996. Liège: Université de Liège, Histoire de l'art et archéologie de la Grèce antique. lk. 145.</ref>
 
[[Kuld]]a importisid kreetalased Egiptusest selle [[Siinai]] või [[Araabia kõrb]]e kaevandustest, vähemal määral ka [[Väike-Aasia]]st.<ref name="i5Vye" /> Kõige varasemad metalltooted on valmistatud väärismetallidest. Hiljem lisandus neile [[arseen]]i baasil valmistatud [[pronks]], seejärel ka [[tina]] sisaldav pronks.<ref>Clarke, Christina F. (2013). The Manufacture of Minoan Metal Vessels: Theory and Practice. Uppsala: Åströms Förlag. lk. 1. ISBN 978-91-7081-249-1.</ref> Sellal, kui kuld ja hõbe olid luksuskaubad, kasutati pronksi tarbeesemete valmistamiseks ja relvade tootmiseks (põhiline osa vasest tarbeesemeid on siiski leitud lossidest ja villadest).<ref name="EkJAE" />
 
Metallist tarbeesemed on ka paleedejärgse perioodi liigendamise aluseks. Sel perioodil kaunistati neid nurgeliste joonistega, levinud oli ka mükeenepäraste relvade valmistamine. Väärismetallide leiud on haruldased. Vaieldav on see, kas sel perioodil valmistati ka religioosse sisuga toodangut või ei.<ref name="CXjYm" />
 
Minose kultuuri metallitöötlemise traditsioonid on avaldanud suurt mõju [[mükeene kultuur]]ile.<ref>Catling, Hector W. (1964). Cypriot Bronzework in the Mycenaean World. Oxford: Clarendon Press.lk. 187.</ref> Paljude Kreeka mandriosast leitud väärismetallisdest anumate juures on näha minose kultuuri mõjusid; need võivad olla Kreetalt eksporditud, ent on võimalik, et need on valmistanud mükeenelaste teenistuses olevad Kreeta kullassepad või siis nende poolt välja õpetatud kohalikud meistrid.<ref>Davis, Ellen N. (1977). The Vapheio Cups and Aegean Gold and Silver Ware. New York: Garland Pub. ISBN 9780824026813. lk. 328-352</ref>
 
== Merendus ==
360. rida:
Kui aga Minose kultuuri asjatundjad aastal [[1988]] [[Belgia]]s kogunesid, et arutleda võimaluse üle, et "Pax Minoica" on kontseptsioonina vananenud, olid tõendid minoslaste sõjakäikude kohta ikka veel napid. Nii ütles arheoloog Jan Driessen, et kuigi minose kunstis kujutatakse sageli relvi, näib see seal olevat üksnes rituaalse tähendusega. Ta ütles:{{tsitaat3|Sageli arvatakse, et kindlustatud paikade rajamine viitab ähvardavale sõjaohule, ent taolised kindlustatud keskused olid multifunktsionaalsed: need olid sageli ka piirkonnakeskuste materiaalseks väljenduseks või kehastuseks, ülistades samal ajal ka juhtiva võimu väge ja liites rahvast selle alla.|<ref name="z6zCU" />}}
 
Teisest küljest on Stella Chryssoulaki tööd saare idaosas asuvate väikeste välipostide või "vahimajakeste" juures tõendiks võimaliku kaitserajatiste süsteemi olemasolust. Ekslikud on ka väited, et Minose kultuuris relvi ei toodetud: Minose kultuuri mõõgad tüübist A (leitud Malliast ja Zarkosest) on kvaliteetseimad Egeuse piirkonnast leitud relvad.<ref>Nancy Thomson de Grummond Encyclopedia of the History of Classical Archaeology lk. 337</ref>
 
Keith Branigan on väitnud, et 95% nõndanimetatud Minose kultuuri relvadest on taolise käepidemega, mis teeb nende relvadena kasutamise võimatuks.<ref>Branigan, Keith (1999). "The Nature of Warfare in the Southern Aegean During the Third Millennium BC". Teoses Laffineur, Robert. Polemos: Le Contexte Guerrier en Egee a L'Age du Bronze. Actes de la 7e Rencontre egeenne internationale Universite de Liège, 1998. Universite de Liège, Histoire de l'art d'archeologie de la Grece antique. lk. 87–94.</ref> Tänapäeval on aga nende täpsete koopiaga tehtud katseid, mis tõendavad, et see väide pole õige. Need relvad võisid lõikuda vastase ihusse kuni luuni välja ja kahjustada ka luid, ilma et oleks ise sealjuures kannatanud.<ref name="rXhCt" /> Arheoloog Paul Rehak kinnitab, et Minose kultuuri kaheksakujulisi kilpe ei võidud kasutada ei sõjas ega jahil, kuna need olid selleks liialt kohmakad. Arheoloog Cheryl Floyd on jõudnud järeldusele, et Minose kultuuri "relvad" olid tegelikult igapäevasteks töödeks nagu liha tükeldamine mõeldud tööriistad. Samas muudab selle teooria küsitavaks keskminoilisest ajastust pärinevate "kolme jala pikkuste rapiiride" (0,9 meetrit) esinemine.<ref name="1BpSq" />
[[Pilt:Bronze Weapon Messara Crete.jpg|pisi|vasakul|Messarast leitud Minose kultuuri pronksrelv]]
 
Branigan on minoslaste sõjanduse kohta arvamusel, et "leitud relvade hulk, muljetavaldavad kindlustised ja agressiivse välimusega pikklaevad vihjavad kõik intensiivse vaenutegevuse perioodile. Neid lähemalt uurides võib aga tulla ka järeldusele, et kõik need kolm olulist tegurit võivad samahästi olla ka staatuse sümboliteks, moeks või poosetamiseks ning tegu pole tegeliku agressiivsusega... Varajasel pronksiajal Egeuse mere lõunaosas aset leidnud sõjategevus oli ilmselt kas isikutele keskenduv või ritualiseeritud tegevus (Kreetal) või siis väikesemõõduline ja pidev majandustegevuse osa ([[Küklaadid]]el, [[Atika]]s ja [[Argolis]]es)".<ref>Aegean Metalwork of the Early and Middle Bronze Age. Keith Branigan. Clarendon Press, 1974</ref> Arheoloog Krzyszkowska jõudis järeldusele, et "ilmselge fakt on see, et eelajaloolise Egeuse piirkonna kohta pole meil mingeid otseseid märke ei sõjast ega vaenutegevusest".<ref name="djSli" />
 
Pole tõendeid ka selle kohta, et Minose kultuuril oleks olnud oma sõjavägi või et nad oleks valitsenud väljaspool Kreetat elavaid rahvaid. Minoslaste kunstist võib leida vaid üksikuid viiteid lahingutegevusele. Studebaker ütles aastal 2004, et kuigi mõned arheoloogid näevad mõningatel leitud Minose kultuuri taiestel märke sõjast, tõlgendavad teised neid festivalide, rituaalide või spordiüritustena. Kuigi kujutatud on relvastatud mehi, kellele on mõõgaga kõrri torgatud, võivad need kujutada ka rituaalsetel või veristel spordialadel langenuid.<ref>Studebaker, Jeri, 2004, "A Millennia Without War?" PanGaia 38 lk. 27</ref>
 
Mükeene kultuuris samal ajal valitsenud šahtmatuste perioodil pole ka mükeenelastel mingeid suuremaid kindlusehitisi (kõik sealsed kuulsamad tsitadellid on rajatud pärast peaaegu kõigi uuspaleelise perioodi Minose kultuuri lossikomplekside hävingut). Teiste Minose kultuuri kaasaegsete tsivilisatsioonide – näiteks egiptlaste või [[hetiidid|hetiitide]] – pidev sõjategevus on aga hästi dokumenteeritud.
375. rida:
== Minose kultuuri langus ==
 
Kreeka arheoloog Spyridon Marinatos tuli millalgi aastatel 1935–1939 välja teooriaga, et Minose kultuuri hävitas [[Santorin]]i vulkaani purse. [[Santorini purse]], mis toimus Kreetast 100 kilomeetri kaugusel [[Thíra saared|Thíral]], leidis aset hilisminoilise ajastu perioodil IA. See [[vulkaanipurse]] oli üks suuremaid inimkonna ajaloos; selle tagajärjel paiskus välja 63&nbsp;km³ materjali.<ref name="hxmai" /><ref name="YF2bL" /> Vulkaanipurse hävitas täielikult lähedalasunud Minose kultuuri [[Akrotiri]] linna, mis mattus [[pimss|pimsikihi]] alla.<ref name="cn3t8" /> Arvatakse, et purse mõjutas tugevasti ka Kreeta Minose kultuuri, kuigi see, kui ulatuslikud need mõjud olid, on vaieldavad. Algse teooria kohaselt hävitas langev tuhk Kreeta idaosas kogu taimestiku, tuues nii kaasa elanikkonna näljasurma.<ref name="P5mKN" /> Põhjalikumad väliuuringud on siiski näidanud, et langenud tuhakihi paksus ei olnud Kreetal mitte üheski kohas suurem kui 5 millimeetrit. Kreetalt leitud arheoloogilised tõendusmaterjalid viisid aga [[XXI sajand]]il teooria loomiseni, mille kohaselt laastas Santorini purske tekitatud võimas [[tsunami]] Kreeta rannikualasid ja hävitas seal paljud Minose kultuuri asulad.<ref name="8K8DW" /><ref name="c4fKM" /><ref name="VbTjg" /> Purske ja tsunami toimumisajaks peetakse aastat 1625 eKr.<ref>Claus Hammer et al.: The Minoan eruption of Santorini in Greece dated to 1645 BC?. Nature 328, 1987, lk. 517–519.</ref>
[[Pilt:Map of Thera before the Minoan eruption (Druitt, Francaviglia).png|pisi|Thíra enne Santorini purset (rekonstruktsioon)]]
 
401. rida:
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="0R0QR">[http://oxfordbibliographiesonline.com/view/document/obo-9780195389661/obo-9780195389661-0071.xml;jsessionid=B1AF198DEB7914F069D4777C25EDC594] "Ancient Crete – Classics – Oxford Bibliographies"</ref>
<ref name="K8eE7">Durant, Will (1939). "The Life of Greece". The Story of Civilization II. New York: Simon & Schuster. lk. 21</ref>
<ref name="1SIPS">http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html</ref>
<ref name="l8QWw">Homeros, Odüsseia xix</ref>
<ref name="TfN3D">John Bennet, "Minoan civilization", Oxford Classical Dictionary, lk. 985.</ref>
<ref name="eFr3e">[https://books.google.ee/books?id=r38_AQAAIAAJ&pg=PR38&lpg=PR38&dq=Karl+Hoeck+Das+Minoische+Kreta&source=bl&ots=DDsfAK5uYt&sig=iEBw0iOF9-TjGRJrJ0zt88_96ic&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=Karl%20Hoeck%20Das%20Minoische%20Kreta&f=false] Karl Hoeck, Kreta</ref>
<ref name="mhFyB">Karadimas, Nektarios; Momigliano, Nicoletta (2004). "On the Term 'Minoan' before Evans's Work in Crete (1894)". Studi micenei ed egeo-anatolici (Roma: Edizione del 'Ateneo) 46 (2): 243–258.</ref>
<ref name="uD0tE">Evans 1921, lk. 1</ref>
<ref name="Ktn4F">http://www.mythweb.com/encyc/entries/daedalus.html</ref>
<ref name="O6dbV">http://www.greekmythology.com/Myths/The_Myths/Theseus_Adventures/theseus_adventures.html</ref>
416. rida:
<ref name="avJqr">Friedrich, Walter L; Kromer, B; Friedrich, M; Heinemeier, J; Pfeiffer, T; Talamo, S (2006). "Santorini Eruption Radiocarbon Dated to 1627–1600 B.C". Science (American Association for the Advancement of Science) 312 (5773): 548.</ref>
<ref name="CoG1L">Balter, M (2006). "New Carbon Dates Support Revised History of Ancient Mediterranean". Science 312 (5773): 508–509.</ref>
<ref name="lnSpd">Warren PM (2006). Czerny E, Hein I, Hunger H, Melman D, Schwab A, ed. Timelines: Studies in Honour of Manfred Bietak (Orientalia Lovaniensia Analecta 149). Louvain-la-Neuve, Belgium: Peeters. lk. 2: 305–321.</ref>
<ref name="woUnu">[http://www.nytimes.com/2010/02/16/science/16archeo.html?_r=0] Science On Crete, New Evidence of Very Ancient Mariners By JOHN NOBLE WILFORDFEB. 15, 2010</ref>
<ref name="sIOQo">[http://www.wired.com/2010/01/ancient-seafarers/] Bruce Bower, Science News Science Date of Publication: 01.08.10. 01.08.10 Time of Publication: 5:59 pm. 5:59 pm Hominids Went Out of Africa on Rafts</ref>
<ref name="HNtke">C. Broodbank, T. Strasser, "Migrant farmers and the Neolithic colonisation of Crete" Antiquity 1991 65: 233–245.</ref>
<ref name="LQVh8">R.J. King, S.S. Ozcan et al., "Differential Y-chromosome Anatolian influences on the Greek and Cretan Neolithic"</ref>
<ref name="Hermann">Hermann Bengtson: Griechische Geschichte, C.H. Beck, München, 2002. 9th Edition. ISBN 340602503X. lk.8–15lk8–15</ref>
<ref name="pqcwS">Carl Roebuck, The World of Ancient Times (Charles Scribner's Sons: New York, 1966) lk. 101.</ref>
<ref name="Karl">Karl-Wilhelm Welwei: Die Griechische Frühzeit, C.H. Beck, München, 2002. ISBN 3406479855. lk. 12–18</ref>
<ref name="QXDIg">Hermann Kinder & Werner Hilgemann, Anchor Atlas of World History, (Anchor Press: New York, 1974) lk. 33.</ref>
<ref name="guAOV">J. Lesley Fitton: Die Minoer. Konrad Theiss Verlag, Stuttgart 2004, ISBN 3-8062-1862-5, lk. 40</ref>
<ref name="W9Tyy">http://www.crete-today.com/arch/afotia/</ref>
<ref name="RhKSr">Beck, Roger B.; Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka, (1999). World History: Patterns of Interaction. Evanston, IL: McDougal Littell.</ref>
<ref name="emAOj">"Estimating the Population of Neopalatial Knossos," G. Cadogan, E. Hatzaki, ja A. Vasilakis (eds.), Knossos: Palace, City, State (British School at Athens Studies 12) (London 2004)</ref>
<ref name="St1Vm">Carl Roebuck, The World of Ancient Times lk. 77.</ref>
<ref name="y8dl8">Carl Roebuck, The World of Ancient Times lk. 107</ref>
<ref name="ihIXa">http://people.ku.edu/~jyounger/LinearA/#7</ref>
<ref name="tWkNT">BBC "The Minoan Civilisation of Crete"</ref>
<ref name="53DKr">http://www.hellenicfoundation.com/History.htm</ref>
<ref name="Hood">Sinclair Hood (1971) "The Minoans; the story of Bronze Age Crete"</ref>▼
<ref name="i13zT">L. Stathis, C. Stiros, "The 8.5+ magnitude, AD365 earthquake in Crete: Coastal uplift, topography changes, archaeological and Ihistorical signature," Quaternary International (23 mai 2009)</ref>
<ref name="Estbest">Juta Piirlaid: [http://www.tlu.ee/~pk4900/Tarbekas/tarbekunst/4%5B1%5D.antiik.pdf Antiik] Tallinna Ülikool, 2007</ref>▼
<ref name="OIyd5">Donald W. Jones (1999) Peak Sanctuaries and Sacred Caves in Minoan Crete ISBN 91-7081-153-9</ref>
<ref name="Giordani">Giordani, Mario Curtis (2000). História da Grécia (Petrópolis: Vozes). ISBN 9788532608178.</ref>▼
<ref name="zWPek">https://books.google.ee/books?id=g8eIAgAAQBAJ&pg=PA68&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false</ref>
<ref name="Sinclair">Hood, Sinclair. The Minoans: Crete in the Bronze Age. Thames and Hudson, 1971</ref>▼
<ref name="CL5Bl">https://books.google.ee/books?id=Qcr9AQAAQBAJ&pg=PA172&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false</ref>
<ref name="minoan">http://ancient-greece.org/architecture/minoan-archi.html</ref>▼
<ref name="k6jIE">https://www.princeton.edu/~pswpc/pdfs/morris/120510.pdf</ref>
<ref name="Peziozi">Peziosi, D & L.A. Hitchcock (1999)</ref>▼
<ref name="h0QSm">http://www.israelnationalnews.com/News/News.aspx/134292#.VxUoxUdTQbs</ref>
<ref name="I3xjv">J. N. Coldstream and G. L. Huxley, Kythera: Excavations and Studies Conducted by the University of Pennsylvania Museum and the British School at Athens (London: Faber & Faber) 1972.</ref>
450. rida ⟶ 444. rida:
<ref name="8ueN0">ames Penrose Harland, Prehistoric Aigina: A History of the Island in the Bronze Age, ch. V. (Paris) 1925.</ref>
<ref name="QJ1Bd">Arne Furumark, "The settlement at Ialysos and Aegean history c. 1500-1400 B.B.", in Opuscula archaeologica 6 (Lund) 1950;T. Marketou, "New Evidence on the Topography and Site History of Prehistoric Ialysos." Soren Dietz and Ioannis Papachristodoulou (toim..), Archaeology in the Dodecanese</ref>
<ref name="LiVlP">Dickinson, O (1994) lk. 248</ref>
<ref name="RDRsJ">Manfred Bietak: Der Palastbezirk am Pelusischen Nilarm (Areal H). Die minoischen Wandmalereien. www.auaris.at, abgerufen am 19. April 2015.</ref>
<ref name="qO3Ow">[http://www.minoancrete.com/zakros.htm Zakros] minoancrete.com</ref>
<ref name="vPAPB">''[[Odüsseia]]'', [http://www.gottwein.de/Grie/hom/od19de.php 19. laul, 172–179].</ref>
<ref name="4y181">[[Strabon]], [[Stefan Radt]]. ''Geographika'', kd 3, Vandenhoeck & Ruprecht: Göttingen 2004, , ISBN=3-525-25952-2, lk 245. [http://books.google.de/books?id=_uKU9OaJVfAC&pg=PA245&lpg=PA245&dq=Kydonen+Strabon&source=bl&ots=4BY-1hoQk-&sig=vDQ7F7QgrObN3Dw4vV63T11Vuc4&hl=de&ei=_hVjTIvCDdygOL3MnYkK&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CBYQ6AEwAA#v=onepage&q&f=false Google'i raamat]</ref>
▲<ref name="Hood">Sinclair Hood (1971) "The Minoans; the story of Bronze Age Crete"</ref>
<ref name="4viAo">Sherratt, A. (1981) Plough and Pastoralism: Aspects of the Secondary Products Revolution</ref>
<ref name="GWzPE">Hamilakis, Y (1999) Food Technologies/Technologies of the Body: The Social Context of Wine and Oil Production and Consumption in Bronze Age Crete</ref>
<ref name="AbE9S">[http://www.minoan.com/ Minoan]</ref>
<ref name="kTcpb">Dickinson, O (1994) The Aegean Bronze Age lk. 28)</ref>
▲<ref name="Estbest">Juta Piirlaid: [http://www.tlu.ee/~pk4900/Tarbekas/tarbekunst/4%5B1%5D.antiik.pdf Antiik] Tallinna Ülikool, 2007</ref>
<ref name="REidK">[https://books.google.ee/books?id=hM5yCQAAQBAJ&pg=PT491&lpg=PT491&dq=pseira+terrasses&source=bl&ots=H_RPgsu7sK&sig=oHFUglab6QYg2lX1cEJBFCeufdo&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=pseira%20terrasses&f=false] La Civilisation égéenne -: Du Néolithique au Bronze récent, 1. köide Nicolas Platon, Béatrice de Tournay</ref>
▲<ref name="Giordani">Giordani, Mario Curtis (2000). História da Grécia (Petrópolis: Vozes). ISBN 9788532608178.</ref>
<ref name="4ILWO">«The Palace Society». Minoan Crete. Foundation of Hellenic Word.</ref>
▲<ref name="Sinclair">Hood, Sinclair. The Minoans: Crete in the Bronze Age. Thames and Hudson, 1971</ref>
<ref name="e93e3">Heidi M. C Dierckx: [http://repository.upenn.edu/dissertations/AAI9227650/ Aspects of Minoan technology, culture, and economy: The Bronze Age stone industry of Crete]</ref>
▲<ref name="minoan">http://ancient-greece.org/architecture/minoan-archi.html</ref>
<ref name="yzAqt">Hogan, C. M. (2007), Knossos Fieldnotes, The Modern Antiquarian</ref>
▲<ref name="Peziozi">Peziosi, D & L.A. Hitchcock (1999)</ref>
<ref name="pbi51">Honan, W. H. (2004), "Researchers Rewrite First Chapter for the History of Medicine", The New York Times</ref>
<ref name="V8VvF">[http://www.fashionencyclopedia.com/fashion_costume_culture/The-Ancient-World-Greece/Minoan-Dress.html Minoan Dress] fashionencyclopedia.com</ref>
<ref name="K1ThC">Patricia Rosof Family History lk. 12</ref>
<ref name="g76wP">Hood, Sinclair (1985). "The Primitive Aspects of Minoan Artistic Convention". Bulletin de Correspondence Héllenique. Suppl. 11: 21–26.</ref>
<ref name="xLFuu">http://lila.sns.it/mnamon/index.php?page=Lingua&id=10&lang=en</ref>
473. rida:
<ref name="IURHb">[http://www.ancientscripts.com/lineara.html Linear A] ancientscripts.com</ref>
<ref name="6zDDM">Ferrara, Silvia. (2012) Cypro-Minoan Inscriptions. Vol. 1: Analysis; Vol. 2: The Corpus (2013). Oxford University Press.</ref>
<ref name="0eKmr">Nanno Marinatos (2004). "Minoan and Mycenaean Civilizations". In Sarah Isles Johnston. Religions of the Ancient World: A Guide. Harvard University Press. lk. 206–207. ISBN 978-0674015173.</ref>
<ref name="9YfpV">http://penn.museum/documents/publications/expedition/pdfs/53-3/mcinerney.pdf</ref>
<ref name="RI3u7">Haralampos V. Harissis, Anastasios V. Harissis. Apiculture in the Prehistoric Aegean. Minoan and Mycenaean Symbols Revisited, British Archaeological Reports S1958, 2009 ISBN 978-1-4073-0454-0</ref>
<ref name="HMoZW">https://archaeologynewsnetwork.blogspot.com.ee/2014/01/possible-evidence-of-human-sacrifice-at.html#0JWSaiYQBG8U0QFo.97</ref>
<ref name="65KcB">http://history.stackexchange.com/questions/7330/was-there-human-sacrifice-in-ancient-crete</ref>
<ref name="9cK8d">Stylianos Alexiou, La Civilisation minoenne, Héraklion lk. 17.</ref>
<ref name="l5Mwe">Ian Douglas, Cities: An Environmental History, lk. 16, I.B. Tauris: London and New York (2013)</ref>
<ref name="KRj4B">[https://books.google.ee/books?id=KMle758zXfUC&pg=PA32&lpg=PA32&dq=megalithic+structures+minoan+culture&source=bl&ots=2Y9pKm12YO&sig=K0CRvoCPB0bR130GAOtkJrs9ug4&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=megalithic%20structures%20minoan%20culture&f=false] Grafton Elliot Smith, Egyptology and the Diffusion of Culture</ref>
<ref name="gKyux">D. Preziosi ja L.A. Hitchcock Aegean Art and Architecture lk. 48-9, Oxford University Press (1999)</ref>
<ref name="r21NV">[http://www.visual-arts-cork.com/ancient-art/minoan.htm Minoan Art] visual-arts-cork.com</ref>
<ref name="XYtSm">Philip Coppens: [http://philipcoppens.com/crete_dead.html Crete: the Egyptian island of the dead?]</ref>
500. rida:
<ref name="EkJAE">Antonis Vassilakis Knossos: Mythology, History, Guide to the Archaeological Sites, 1994, lk 180</ref>
<ref name="CXjYm">Antonis Vassilakis Knossos: Mythology, History, Guide to the Archaeological Sites, 1994, lk 235–236</ref>
<ref name="Ri0vh">N. Laskaris, A. Sampson, F. Mavridis, I. Liritzis, (September 2011) "Late Pleistocene/Early Holocene seafaring in the Aegean: new obsidian hydration dates with the SIMS-SS method" Journal of Archaeological Science, kd. 38, lk 2475–2479</ref>
<ref name="16bAI">Georges Blond La mediterrane, Presses de la Cité 1972,1973,1074,1975</ref>
<ref name="GAgJU">[https://books.google.ee/books?id=6vglAwAAQBAJ&pg=PT93&dq=minos+culture+ships+navigation&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwiOscuEmbjMAhUoEJoKHcSGCS8Q6AEILDAC#v=onepage&q=minos%20culture%20ships%20navigation&f=false] The Sea and Civilization: A Maritime History of the World By Lincoln Paine</ref>
512. rida:
<ref name="rXhCt">Early Aegean Warrior 5000–1450 BC Osprey Publishing, 2013.</ref>
<ref name="1BpSq">Hood, S. The Minoans, 1971. Thames and Hudson Ltd: London</ref>
<ref name="djSli">Krzszkowska, Olga, 1999. "So Where's the Loot? The Spoils of War and the Archaeological Record," lk. 489–498 Laffineur, Robert, ed., Polemos: Le Contexte Guerrier en Egee a L'Age du Bronze. Actes de la 7e Rencontre egeenne internationale Universite de Liège, 1998. Université de Liège, Histoire de l'art d'archeologie de la Grece antique.</ref>
<ref name="hxmai">McCoy, FW, & Dunn, SE (2002). "Modelling the Climatic Effects of the LBA Eruption of Thera: New Calculations of Tephra Volumes May Suggest a Significantly Larger Eruption than Previously Reported" (PDF). Chapman Conference on Volcanism and the Earth's Atmosphere. Thera, Greece: American Geographical Union.</ref>
<ref name="YF2bL">Sigurdsson H, Carey, S, Alexandri M, Vougioukalakis G, Croff K, Roman C, Sakellariou D, Anagnostou C, Rousakis G, Ioakim C, Gogou A, Ballas D, Misaridis T, & Nomikou P (2006). "Marine Investigations of Greece's Santorini or Akrotiri Volcanic Field"</ref>
532. rida:
 
* Benton, Janetta Rebold and DiYanni, Robert. Arts and Culture: An Introduction to the Humanities. Kd 1. Prentice Hall. New Jersey, 1998.
* T. V. Blavatskaja, V. D. Blavatski, A. G. Bokštšanin ... [jt.] Vana-Kreeka ajalugu : [ülikoolide õpik]; toimetanud V. I. Avdijev ja N. N. Pikus ; [tõlkinud M. Tänava] Tallinn : Eesti Raamat, 1965, 463 lk.
* Brinna Otto: König Minos und sein Volk. Das Leben im alten Kreta. Artemis & Winkler Verlag, Düsseldorf 1997, ISBN 3-7608-1219-8.
* Callender, Gae (1999) The Minoans and the Mycenaeans: Aegean Society in the Bronze Age Oxford university press, Victoria 3205, Australia
543. rida:
* Haralampos V. Harissis, Anastasios V. Harissis. Apiculture in the Prehistoric Aegean. Minoan and Mycenaean Symbols Revisited British Archaeological Reports S1958, 2009 ISBN 978-1-4073-0454-0.
* R. A. Higgins: Minoan and Mycenaean Art. New and revised Edition. Thames & Hudson, London 1997, ISBN 978-0-500-20303-3
* Felix Höflmayer: Ägyptische Skarabäen auf Kreta und ihre Bedeutung für die absolute Chronologie der minoischen Altpalastzeit (MM IB–MM IIB). In: Manfred Bietak (Hrsg.): Ägypten und Levante. Internationale Zeitschrift für ägyptische Archäologie und deren Nachbargebiete., Nr.nr XVII, Österreichische Akademie der Wissenschaften, Wien 12. Oktober 2007, ISBN 978-3-7001-4012-2
* Felix Höflmayer: Die Synchronisierung der minoischen Alt- und Neupalastzeit mit der ägyptischen Chronologie. Dissertation, Universität Wien, 2010
* Kristiansen, Kristiansen & Larsson, Thomas B. (2005) The Rise of Bronze Age Society: Travels, Transmissions and Transformations Cambridge University Press
* Lapatin, Kenneth, 2002. Mysteries of the Snake Goddess: Art, Desire, and the Forging of History. Boston: Houghton Mifflin. ISBN 0-306-81328-9
* E. Lévy (Hrsg.): Le Système palatial en Orient, en Grèce et à Rome. Actes du Colloque de Strasbourg, 19–22 juin 1985. Brill, Leiden 1987, (Travaux du Centre de Recherche sur le Proche-Orient et la Grèce Antiques 9, ISSN 0167-7551).
* Manning, S.W., 1995. "An approximate Minoan Bronze Age chronology" toim. A.B. Knapp, The absolute chronology of the Aegean Early Bronze Age: Archaeology, radiocarbon and history (Lisa 8), sarjas Monographs in Mediterranean Archaeology, kd. 1 (Sheffield: Sheffield Academic Press)
* Marinatos, Nanno, 1993. Minoan Religion: Ritual, Image, and Symbol. Columbia, SC: University of South Carolina Press.
* Mellersh, H.E.L., 1967. Minoan Crete. New York, G.P. Putnam's Sons.
557. rida:
* Preziosi, Donald & Hitchcock, Louise A. (1999) Aegean Art and Architecture, Oxford History of Art series, Oxford University Press.
* Sakellarakis, Y. ja E. Sapouna-Sakellarakis (1981). "Drama of Death in a Minoan Temple". National Geographic 159 (2): 205–222.
* Schoep, Ilse, 2004. "Assessing the role of architecture in conspicuous consumption in the Middle Minoan I-II Periods." Oxford Journal of Archaeology kd. 23/3, lk. 243–269.
* Soles, Jeffrey S., 1992, The Prepalatial Cemeteries at Mochlos and Gournia and the House Tombs of Bronze Age Crete: And the House Tombs of Bronze Age Crete, ASCSA, 1992.
* Warren P., Hankey V., 1989. Aegean Bronze Age Chronology (Bristol).
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Minose_kultuur"