Artur Perna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Perna praktiseeris 1910–1912 F. Mieritzi ja I. Gerassimovi büroos [[Peterburi]]s. Naasnud Tallinna, asutas ta koos kaasarhitekt [[Karl Burman vanem]]aga arhitektuuribüroo, mis tegutses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguseni. Nende büroo võitis 1913. ja 1914. aasta ülevenemaalisel arhitektuurivõistlusel esikoha.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal teenis ohvitserina [[Galiitsia rinne|Galiitsia]] ja [[Rumeenia rinne|Rumeenia rindel]], aastatel 1914–1919 Tallinnas [[Peeter Suure merekindlus]]e raudteepataljonis. 1918 oli [[Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused|Eesti Tehnika Seltsi Tehniliste Erikursuste]] õppejõud.
Artur Perna võttis osa ka [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]], Vabadussõjas töötas esialgu ülemjuhataja staabis [[Sõjavägede Staabi II osakond|Kindralstaabi Valitsuse Maakuulamise osakonna]] juhina ja hiljem oma erialal [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] korterivalitsuse ülemana, ülendati 12. veebruaril 1920 [[kapten]]ist [[alampolkovnik]]uks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1931/05/03/22|Pealkiri=Arhitekt Artur Perna 50-aastane|Väljaanne=Päewaleht, nr 119|Aeg=3. mai 1931|Kasutatud=19.01.2018}}</ref> Reservi asus Perna 1921. aasta veebruaris kolonel-leitnandi auastmes. Artur Perna vääristati [[Vabadusrist]]i ning [[Karutapja orden|Läti Karutapja ordeniga]]
1921. aastast oli Tallinnas linnavolinik, 1921–1922 Tallinna linnanõunik ja linnapea abi ning ka kindlustusseltsi [[Põhja Kinnitus-Selts]]i nõukogu esimees. 1922. aastast tegutses taas [[arhitekt]]ina.
[[1922|1920]]–1936 oli ta [[Tallinna Tehnikum]]i ja [[Eesti Tehnika Selts]]i erikursuste õppejõud.▼
▲[[1922|1920]]–1936 oli ta [[Tallinna Tehnikum]]i ja [[Eesti Tehnika Selts]]i erikursuste õppejõud ning [[Kaitseväe Akadeemia#Vabariigi Sõjakool|Sõjakooli]] sideasjanduse [[lektor]].
Artur Perna oli [[korporatsioon Vironia|korporatsiooni Vironia]] liige.
| |||