Vikipeedia

Gustav Stresemann: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
'''Gustav Stresemann''' ([[10. mai]] [[1878]] [[Berliin]] – [[3. oktoober]] [[1929]] Berliin) oli [[Saksamaa]] liberaalne poliitik ja riigimees. Ta oli [[Weimari Vabariik|Weimari Vabariigi]] ajal kantsler ja välissekretär. Gustav Stresemann sai aastal [[1926]] [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]].
 
== Varajased aastadElulugu ==
 
Stresemann sündis Berliinis. Ta oli pärit keskklassi perest, ta isa oli võõrastemaja pidaja ja õllepruulija. Ta õppis mitmes ülikoolis Berliinis ja Leipzigis, spetsialiseerus filosoofiale ja kirjandusele, lisaks omandas doktorikraadi majandusteaduses. Ta oli ka õpilasühenduse esimees.
 
1902. aastal asutas Stresemann Saksa Manufaktuuride ühenduse.
 
[[1903]] abiellus ta jõuka juudist Berliini ärimehe tütre Käte Kleerfeldiga. Samal ajal oli Stresemann juba ka Friedrich Naumanni Rahvus-Sotsiaalse ühenduse liige. 1906. aastal valiti ta [[Dresden]]i linna volikogu liikmeks. Kuigi ta oli algselt töötanud kaubandusühendustes, sai ta juba varsti Saksimaa Rahvusliku Liberaalse partei esimeheks.
 
Stresemann valiti [[Riigipäev (Saksa keisririik)|Reichstagi]] [[1907]]. aastal, kus ta sai lähedaseks erakonna esimehe [[Ernst Bassermann]]iga. Siiski ei olnud ta nõus paljude konservatiivide erakondade liikmetega, selle tõttu aastal 1920 kaotas ta oma positsiooni täidesaatvas komitees ja samal aastal kaotas ta ka oma võimu parlamendis ja linna volikogus.
 
Pärast suuri kaotusi pöördus ta tagasi oma algsete oskuste juurde ja asutas Saksa-Ameerika majandusassotsiatsiooni. Ta pöördus tagasi Reichstagi 1914. Nõrga tervise tõttu ta eksimileeriti sõjaväest.
 
==Poliitilised vaated ja Nobeli auhind==
 
Stresemanni poliitika trotsib lihtsat liigitamist. Tänapäeval on teda üldiselt peetud kui üheks oluliseks Saksamaa juhtpositsiooniks ja vankumatuks demokraatia toetajaks Weimari Vabariigi ajal. Edaspidi on teda tuntud kui Euroopa majanduse integratsiooni ettenägijana. Väidetavalt on tema kõige märkimisväärsemaks saavutuseks peetakse Prantsusmaa ja Saksamaa vahelist lepitust, mille eest Stresemann ja [[Aristide Briand]] saavutasid [[1926]]. aastal Nobeli rahuauhinna.▼
 
Väidetavalt peetakse tema kõige märkimisväärsemaks saavutuseks Prantsusmaa ja Saksamaa lepitamist, mille eest Stresemann ja [[Aristide Briand]] said [[1926]]. aastal Nobeli rahuauhinna.
 
Siiski tundub tema poliitiliste ideede evolutsioon siiani mõnevõrra kõikuv. Algul Saksa Impeerium, mille Stresemann asutas, oli loodud koos vasakpoolsete Rahva Liberaalidega, Esimese maailmasõja kestel aga vahetas ta pooli, minnes üle parempoolsetele, väljendades, et ta lubab toetust Saksamaa monarhiale ja laienemisvõimalustele. Ta oli üks nendest, kes pooldas allveelaevade piiramatut sõjategevust. Stresemanni assotsiatsioon parempoolsetega kohustas teda kõrvale jääma Saksamaa Demokraatliku erakonna juhtpositsioonist, hoopiski anti Stresemannile võimalus luua oma enda partei, DVP-Deutche Volkspartei (Saksamaa Kodanike partei) tõestasid parempoolsete mõju Rahvus LiberaalseRahvusliberaalse Erakonnale. Enamik tema toetusest tulenes keskklassi ja kõrgklassi proletariaatidelt. DVP platvorm toetas kristlike perekonnaväärtusi, ilmalikku haridust, majanduspoliitikat-langetada tariife, vaenulikkust [[marksism]]i vastu, vastuseisu hoolekande kulutamisele ja põllumajanduse vaibumisele, ihnsuse aktsepteerimist demokraatias. Vaatamata sellele, et tema erakond oli algselt nähtud kui piki sirgjoont kulgevat konservatiivset saksa rahvuslikku erakonda, kui osa rahvusvahelisest opositsioonist Weimari Vabariigis. Eriti oma kahese suhtumisega suutis ta Freikopside ja Kapp Putchi esinduste vastu seista. Stresemann üritas tasapisi teha koostööd ka vasakpoolsetega, varjates seda kiivalt [[Walther Rathenau]] eest.▼
 
1902. aastal asutas Stresemann Saksa Manufaktuuride ühenduse. [[1903]] abiellus ta jõuka juudist Berliini ärimehe tütre Käte Kleerfeldiga. Samal ajal oli Stresemann juba ka Friedrich Naumanni Rahvus-Sotsiaalse ühenduse liige. 1906. aastal valiti ta [[Dresden]]i linna volikogu liikmeks. Kuigi ta oli algselt töötanud kauba assotsiatsioonides, sai ta juba varsti Saksimaa Rahvusliku Liberaalse partei esimeheks. Stresemann valiti [[Riigipäev (Saksa keisririik)|Reichstagi]] [[1907]]. aastal, kus ta sai lähedaseks erakonna esimehe [[Ernst Bassermann]]iga. Siiski ei olnud ta nõus paljude konservatiivide erakondade liikmetega, selle tõttu aastal 1920 kaotas ta oma positsiooni täidesaatvas komitees ja samal aastal kaotas ta ka oma võimu parlamendis ja linna volikogus. Pärast suuri kaotusi pöördus ta tagasi oma algsetele oskustele ja asutas Saksa-Ameerika majandusassotsiatsiooni. Ta pöördus tagasi Reichstagi 1914. Nõrga tervise tõttu ta eksimileeriti sõjaväest.
▲Stresemanni poliitika trotsib lihtsat liigitamist. Tänapäeval on teda üldiselt peetud kui üheks oluliseks Saksamaa juhtpositsiooniks ja vankumatuks demokraatia toetajaks Weimari Vabariigi ajal. Edaspidi on teda tuntud kui Euroopa majanduse integratsiooni ettenägijana. Väidetavalt on tema kõige märkimisväärsemaks saavutuseks peetakse Prantsusmaa ja Saksamaa vahelist lepitust, mille eest Stresemann ja [[Aristide Briand]] saavutasid [[1926]]. aastal Nobeli rahuauhinna.
▲Siiski tundub tema poliitiliste ideede evolutsioon siiani mõnevõrra kõikuv. Algul Saksa Impeerium, mille Stresemann asutas, oli loodud koos vasakpoolsete Rahva Liberaalidega, Esimese maailmasõja kestel aga vahetas ta pooli, minnes üle parempoolsetele, väljendades, et ta lubab toetust Saksamaa monarhiale ja laienemisvõimalustele. Ta oli üks nendest, kes pooldas allveelaevade piiramatut sõjategevust. Stresemanni assotsiatsioon parempoolsetega kohustas teda kõrvale jääma Saksamaa Demokraatliku erakonna juhtpositsioonist, hoopiski anti Stresemannile võimalus luua oma enda partei, DVP-Deutche Volkspartei (Saksamaa Kodanike partei) tõestasid parempoolsete mõju Rahvus Liberaalse Erakonnale. Enamik tema toetusest tulenes keskklassi ja kõrgklassi proletariaatidelt. DVP platvorm toetas kristlike perekonnaväärtusi, ilmalikku haridust, majanduspoliitikat-langetada tariife, vaenulikkust [[marksism]]i vastu, vastuseisu hoolekande kulutamisele ja põllumajanduse vaibumisele, ihnsuse aktsepteerimist demokraatias. Vaatamata sellele, et tema erakond oli algselt nähtud kui piki sirgjoont kulgevat konservatiivset saksa rahvuslikku erakonda, kui osa rahvusvahelisest opositsioonist Weimari Vabariigis. Eriti oma kahese suhtumisega suutis ta Freikopside ja Kapp Putchi esinduste vastu seista. Stresemann üritas tasapisi teha koostööd ka vasakpoolsetega, varjates seda kiivalt [[Walther Rathenau]] eest.
{{NobelRahu}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Stresemann"