Tärpentin: erinevus redaktsioonide vahel

Seda saadakse [[vaigukäigud|vaigukäikudest]] kogutud okaspuuvaigust [[veeaurdestillatsioon]]i abil<ref>Ain Raal,"[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 706,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref> ning puidust ekstraheerides või [[utmine|uttes]], samuti puidu keemilise töötluse kõrvalsaadusena. Tärpentini nimi tuleneb [[tärpentinipistaatsia]] ehk õlipistaatsia kreekakeelsest nimestnimetusest ''τερεβινθίνη''.

Hiljem õpiti puidu utmisel lisaks [[tõrv]]ale koguma ka lenduvat ja tugevasti haisvat tärpentini[[Fraktsioneeriv destillatsioon|fraktsiooni]]. SellelSel moel toodetud tärpentinil oli oksüdeerivaid omadusi, mil oli oluline osa [[õlimaal]]itehnika arengus. [[Värvipigment]] segati [[värnits]]a ja tärpentiniga. Tärpentini oksüdeeriva mõju tõttu värv kuivas kiiremini.

[[Pilt:CupGutterSystem.jpg|pisi|"[[Charles Herty|Herty süsteem]]" okaspuult tärpentini kogumiseks, Põhja-Floridas caUSA-s u 1936]]

Tärpentini toodetakse ka järgmistelt männipuu liikidelt kogutavat vaigust: [[harilik mänd]], [[mägimänd]], [[must mänd]], [[merimänd]] ja [[pikaokkaline mänd]] (''P. palustris'').<ref>Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 707,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref>

Suuremõõduline tärpentinitootmine algas [[tselluloos]]itööstuse arenedes, kui seda hakati tootma puujäätmeistpuidujäätmeist. Tärpentini kasutati peamiselt värvitööstuses [[lahusti]] ja vedeldajana. Tänapäeval tarvitatakse puutärpentini [[keemiatööstus|keemia]]- ja [[kosmeetikatööstus]]es, näiteks [[kamper|kampri]], [[määrdeõli]]de, lõhnaainete ja [[vaik]]ude valmistamiseks.

* [[kampol]]

* [[tõrv]]

==VälisallikadVälislingid==

* [http://etbl.teatriliit.ee/meedia/t%C3%A4rpentin1/nene8_page_0166 Sissekanne EE Eesti EnstüklopeediasEntsüklopeedias]