Peegelkaamera: erinevus redaktsioonide vahel

'''Peegelkaamera''' on [[fotoaparaat]], enamasti '''ühe[[objektiiv]]iline [[pentapeegeldi]]ga peegelkaamera''' (inglise ''Single Lens Reflex'', lühend SLR – üheobjektiiviline peegelkaamera).

Rangelt defineerides kuuluksid peegelkaamera alla ka [[kaheobjektiiviline kaamera|kaheobjektiiviline]] ja/või ilma pentapeegeldita kaamera, aga nende kaamerate kohta siiski ei kasutata väljenditliigitust "peegelkaamera", ja nõnda on seda terminit käsitletud ka siin artiklis. Peegelkaamera on üks levinumaid kaameratüüpe nii filmi- kui ka digitaalfotograafias, kus pildistatavat vaadeldakse läbi optilise pildiotsija, milles on näha optiline kujutis, mille loob sama [[objektiiv]], mille abil jäädvustatakse ka pilt. (Traditsiooniliselt eraldataksegieristataksegi kaameratüüpe selle järgi, mil viisil loob kaamera kasutajale pildistatava objekti kujutise.)

1. – [[Objektiivobjektiiv]],

2. – [[Peegelpeegel]],

4. – [[Filmfilm]] või [[sensor]],

6. Koondav– koondav lääts,

7. – [[Optiline klaas|Optilisestoptilisest klaasist]] pentaprisma või pentapeegel,

8. – pildiotsija

PeegelkaameraPeegelkaamerat defineerivad komponendid on järgmised:

* liikuv peapeegel,

* mattklaas,

* pentapeegeldi,

* fokaaltasandi katik.

Kuna peapeegel on võttehetkel üles tõstetud, ei ole nii kaua pildiotsijast midagi näha. Seda nimetatakse peegli pimeajaks (ingl. ''mirror blackout''). Ühtlasi ei saa nii kaua infot kaamera automaatteravustamis- ja särisensorid. Peegli pimeaeg on harrastajate jaoks väheoluline, aga professionaalsetes kaamerates, kus on oluline sarivõtte kiirus, tähtis. Pimeaega, mis on lühem kui 100 millisekundit, võib lugeda lühikeseks.

Kui vaadata kaamera mattklaasile ilma pentapeegeldita, paistab seal tuhmilt pildistatav kujutis, mis on külgsuunas peegelpilt. Pentapeegeldi eesmärk on pilt keerata õigetpidi ja suunata omakorda 90° tahapoole, et pildiotsijasse vaadates oleks silm suunatud samasse suunda kuhu objektiiv, mis muudab kadreerimise intuitiivsemaks. Pentapeegeldi kujutab endast keerulise kujuga prismat, millel on kolm peegeldavat ja kaks läbipaistvat tahku – kokku viis, millest ka prisma nimi (''lad. k. ''penta'' – viis'viis'). Esimene tahk on paralleelne mattklaasiga, ja sealt siseneb valgus prismasse. Järgmiseks on prisma laes kaks kallutatud peegelpinda, mis suunavad kujutise edasi, pöörates kujutise õigetpidi, ja seejärel prisma eesosas olevale peegelpinnale, mis suunab kujutise läbi prisma tagaosa pildiotsijasse. Pildiloomeks ebavajalik osa prismast on ära jäetud, lisades veel kolm tahku, andes pentaprismale spetsiifilise kuju. Pentapeegeldeid on kahte tüüpi – pentaprisma ja pentapeegel. Prisma on lihvitud ühest tervest klaasitükist, mille kolm peegeldavat tahku on hõbetatud. Pentapeegel kasutab prisma peegelpindade asemel kolme õigesse asendisse seatud klaaspeeglit. Pentapeegel on odavam ja kergem kui pentaprisma, aga peeglite puhul siseneb valgus klaasi ja väljub sellest kolm korda – iga peegli ees – ja iga kord nurga all, mis põhjustab valguskadu ja muudab kujutise pildiotsijas tuhmimaks ja ebatervamaks. Prisma puhul siseneb valgus klaasi üks kord ja väljub samuti üks kord ning mõlemal puhul täisnurga all.