Mu isamaa on minu arm: erinevus redaktsioonide vahel

Laulu esitati [[1947]]. aasta [[XII üldlaulupidu|XII üldlaulupeol]] ja see sai kohe inimestele südamelähedaseks ning tuli kordamisele. [[1950]]. aasta [[XIII üldlaulupidu|laulupeo]] kavas laulu ei olnud. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimu]] meelest liigse natsionalistlikkuse tõttu ei kuulunud see pidude kavasse aastaid. Kuid koorid võtsid alates [[1960]]. aastast laulu laulupidudel ise üles ja autor juhatas vähemalt viimast salmi. Rahvas tõusis püsti ja võimud olid sunnitud olukorraga leppima. Nõukogude aastail sai laul mitteametliku hümni staatuse.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.sirp.ee/archive/1999/02.07.99/Muusik/muusik1-2.html |Pealkiri="Mu isamaa on minu arm." |Väljaanne=Sirp |Aeg=02.07.1999 |Kasutatud=12.12.2018}}</ref> Laulu on soovitud Eesti hümniks, kuid ettepanek ei ole toetust leidnud peamiselt seetõttu, et laulu ei ole hümniks kirjutatud ning seda peetakse ühislaulmiseks liiga keeruliseks. <ref>[https://www.postimees.ee/91097/koorijuht-ernesaks-ei-tahtnud-mu-isamaad-humniks Koorijuht: Ernesaks ei tahtnud «Mu isamaad» hümniks]. Postimees, 06.03.2009</ref>