Redaktsioon: 4. mai 2015, kell 18:51 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P sarnaselt millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. juuni 2019, kell 15:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Charlemagne and Desiderius by A Radakov 1911.jpg\|pisi\|Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "''Всеобщая история''" (ajakirja ''Сатирикон'' väljaanne).]] '''Desiderius''' ([[itaalia keel]]es tuntud ka kui ''Desiderio'') (suri cau [[786]]) oli [[Itaalia]] põhjaosas asunud [[Langobardide kuningriik\|Langobardide kuningriigi]] viimane kuningas, kes valitses aastatel [[756]] ~~kuni~~ –[[774]]. Teda tuntakse peamiselt seoses tema tütrega abiellunud ja tema kuningriigi vallutanud [[Karl Suur]]ega. ==Võimule tõusmine== Olles sündinud [[Brescia]]s, oli Desiderius algselt kuninglik ametnik ''dux Langobardorum et comes stabuli'' ("langobardide konstaabel ja hertsog") – ametikoht, mis oli ilmselt sarnane hilisema [[Frangid\|frankide]] ''[[dux Francorum]]'' positsiooniga. [[Langobardid]]e kuningas [[Aistulf]] tegi temast algselt [[Istria]] ja [[Toscana]] hertsogi ning pärast Aistulfi surma sai Desideriusest aastal 756 ka kuningas. Samal ajal lahkus Aistulfi eelkäija [[Ratchis]] oma kloosterlikust pelgupaigast [[Monte Cassino]] mäel ja püüdis kuningriiki vallutada, kuid paavst [[Stephanus II]] abiga surus Desiderius tema mässu kiiresti maha. Vastutasuks selle eest, et paavst teda kuningaks saamisel toetas, lubas Desiderius oma kroonimisel anda [[Püha Tool\|Pühale Toolile]] tagasi mitmed varem paavsti valduses olnud linnad. Pärast seda, kui paavst [[Stephanus III]] seisis vastu Karl Suure abielule Desideriuse tütrega, algas konflikt langobardide kuninga ja Püha Tooli vahel. Kokkulepitud linnade paavstile tagasiandmine lakkas pärast mõne üksiku linna tagastamist. Sarnaselt oma eelkäijatega püüdis ka Desiderius suurendada langobardide võimu Itaalias, kuid seda tehes sattus ta kokkupõrgetesse nii paavstivõimu kui lõunapoolsete hertsogiriikidega. Paavst suutis hiljem veenda Alboini juhitud [[Benevento hertsogkond]]a ja Liutprandi juhitud [[Spoleto hertsogkond]]a (mõlemad olid ajaloolised langobardide territooriumid) usaldama end frankide hoole alla ja ~~taaskord~~taas Langobardide kuningriigist lahku lööma; pärast seda andsidki mõlemad hertsogid<ref>PAUL., Ep. ad Pip.; Cod. Car., 15</ref> end frankide kuninga [[Pippin Lühike]]se kaitse alla. Aastal [[758]] sai [[Benevento Liutprand]] täisealiseks ja tõusis kuninga vastu üles. Desiderius alistas ta ja andis tema hertsogkonna [[Arechis II]] valitseda, sidudes riigi tihedamalt [[Pavia]]ga. Samal aastal kõrvaldas Desiderius ametist ka [[Spoleto Alboin]]i ja sai ise sealseks hertsogiks. ==Vastupaavst Philippuse nimetamine== 17. rida: Piiramine kestis kuni 774. aasta juunini, mil Desiderius avas vastutasuna oma sõdurite ja alamate elude säästmise eest linna väravad. Desiderius pagendati Prantsusmaa põhjaosas asunud [[Corbie]] kloostrisse, kus ta ka suri, ning tema poeg Adelchis kulutas kogu oma elu tulututele katsetele taastada oma isa kuningriik. Teiste allikate järgi saadeti kuningas ja tema perekond [[Liège]]'s asunud kloostrisse. Desiderius suri aasta 786 paiku, kuid tema nimi elas edasi – see esines paljudes [[karolingid]]e aegsetes romanssides. Karl Suur võttis pärast Desideriuse alistamist endale tiitli ''rex Langobardorum'' ja tegemist oli esimese korraga kui [[Germaanlased\|germaanlasest]] kuningas võttis endale vallutatud kuningriigi järgi tiitli. Samas peab märkima (nagu [[Paulus Diaconus]] on oma teoses ''"[[Historia Langobardorum]]''" kirjutanud), et langobardide kuningas [[Liutprand]] oli ametlikult lapsendanud Karl Suure isa [[Pippin Lühike]]se; Pippini isa [[Karl Martell]]i ja Liutprand olid olnud liitlased ja sõbrad. See fakt oleks hiljem seadustanud nii Pippini tõusmise frankide troonile, kuna ta oli juba kuninga poeg, kui ka tema poja Karl Suure pretendeerimise langobardide kuninga tiitlile. ==Perekond== Ta abiellus [[Ansa]]ga (ka Ansia) ning neil oli viis last: * [[Anselperga]] (ka Anselberga), kellest sai [[Brescia]] San Salvatore kloostri abtiss; * [[Adelperga]] (ka Adelberga), kes abiellus Benevento Arechis II'ga; * [[Liutperga]] (ka Liutpirc või Liutberga), kes abiellus [[Baieri hertsogkond\|Baieri hertsogkonna]] hertsogi Tassilo III'ga; * [[Desiderata]], kes abiellus aastal [[770]] Karl Suurega (abielu lahutati [[771]]); * [[Adalgis\|Adelchis]] (ka Adalgis), kellest sai Konstantinoopolis patriits. ==Viited==

Desiderius: erinevus redaktsioonide vahel