Jakob Adamtau: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
10. rida:
Jakob Adamtau korraldas tantsukursusi ja -võistlusi, propageeris koolides [[tantsuõpetus]]t, avaldas haridus-, spordi- ja tantsualaseid artikleid. Ta oli esimese [[Eesti tantsuõpetajate kongress]]i (1933) algatajaid ning [[Eesti Tantsuõpetajate Ühing]]u asutajaid ja esimees ning kuulus rahvusvahelistesse tantsuõpetajate liitudesse UCS ja Lig.<ref name="ESBL" /> Eesti tantsukultuuri arendajana seisis Adamtau tantsude standardiseerimise eest, milleta eri tantsuõpetajate õpilaste tantsustiilid ei ühildunud<ref name="au" />.
 
1940. aastal saatis Adamtau Eesti NSV peaministrile [[Johannes Vares|Johannes Varesele]] kirja, milles kaebas juunis Tartus dr [[Viktor Hion]]i peetud kõnede peale, kus kutsuti üles "rahvast ja noorsugu ülevõtma kodanlasilt varandusi" ning väideti, et "eesti kirjandus ja eesti kunst olla nõnda viletsad (või närused), et "ei kõlbavat koera hänna allagi"". Adamtau soovis pemainistrilepeaministrile "jõudu ja edu Teie raskeis ja vastutusrikkais ülesandeis ja Teie moodustatud Eesti Vabariigi Valitsusele pikka iga", kuid avaldas kartust, et "sarnased kõned Valitsusele, eriti tema praeguses raskes töös, ebameeldivusi võivad tekitada". Kirja alusel toimunud juurdluse [[poliitiline politsei|poliitilises politseis]] lõpetas [[sisekaitseülem]]a [[Harald Haberman]]i otsus, mille kohaselt Adamtau "esitab sihilikult moonutatud andmeid töölisliikumise tegelaste kohta, millega teinud avaldusi, mis võivad tekitada vaenu ja ärevust rahva hulgas". 1938. aastal kehtestatud [[kaitseseisukorra seadus]]ele viidates karistati tantsuõpetajat 100kroonise rahatrahviga. Hiljem korraldati tema pool ka läbiotsimisi.<ref name="kiri" />
 
Saksa okupatsiooni ajal töötas Jakob Adamtau [[Rahvakasvatuse Peavalitsus]]es rahvamajade inspektorina ja pidas loenguid. 1945. aasta veebruarist oli ta [[Kilingi-Nõmme]] keskrahvamaja juhataja. Sama aasta juunis ta arreteeriti ja mõisteti 5 aastaks asumisele koostöö eest Saksa okupatsioonivõimudega (ehk väidetavalt nõukogudevastaste loengute eest). Pärast vabanemist 1950. aastal naasis ta veel kord Eestisse.<ref name="kiri" />